Doktorant Karl Jürgenstein uurib oma erialade üleses doktoriprojektis valgusünteesi vigade mõju bakteri mutatsiooniprotsessidele. Rasket teadlase ametit ta ei pelga ning näeb end tulevikus meelsasti ka
Rubriik: Olemuslood
Molekulaar- ja rakubioloogia instituut lubas teist aastat järjest sooritada ülikooli pääsemiseks bioloogia sisseastumiseksami. Miks sisseastumiseksam taastati ja kellele see mõeldud on? Paarkümmend aastat tagasi oli
Jaan Vihalemm on Tartu Ülikooli teadmussiirdedoktorant, kes jagab oma aega ettevõttes BiotaTec OÜ teadurina töötamise ja doktoriõppes õppimise vahel. Igapäevaselt uurib ta seda, kuidas elektroonikaromust
18. veebruaril toimus 50. Tartu suusamaraton, kus olid esindatud ka mitmed meie instituudi endised ja praegused töötajad. Kõik osalejad kiitsid seekordseid raja- ja ilmastikuolusid, kuid
Teele Eensaar on meie instituudi projektijuht. Alljärgnevas loos ei puhuta aga üldse Teelele omaselt asjalikku tööjuttu, vaid räägitakse hoopis millestki muust. Teelel on küll mitu
Sirje Lulla on tõeliselt inspireeriv, heatujuline ja naerusuine, ladusa suhtlemise ja julgustava hoiakuga bioloogiaõpetaja Lümanda põhikoolis Saaremaal. Ta on inimene, kes ei lase endale ligi
Tartus Riia 23b/2 asuv Omicumi galerii on kunstihuvilistele teada-tuntud näitusepaik, kus omanäolised väljapanekud on huvilistele tasuta külastamiseks avatud igal tööpäeval. Galerii võõrustab lisaks kunstile muusikasündmusi.
2020.a. lõpus toimus Tartu Ülikooli maskotivõistlus, kuhu laekus sadakond ideekavandit. Kindlasti on neid, kes ülikooli maskotikonkursist või välja valitud võidutööst veel kuulnud pole. Nii nagu
Akadeemiliste töötajate kõrval jäävad tihti teenimatult tahaplaanile mitteakadeemilised tugitöötajad, kelleta instituut siiski toimida ei saa. Selles loos tutvustab enda tööd insenerina molekulaar- ja rakubioloogia instituudis
„Tartu Ülikoolis töötamine on huvitav ja rutiinivaba. Kolleegid molekulaar- ja rakubioloogia instituudis on samasuguse mõttemaailmaga ja intelligentsed. Minu jaoks on see Eestis parim valik, kus töötada,” räägib Tartu Ülikooli epigeneetika professor Arnold Kristjuhan.