„Tartu Ülikoolis töötamine on huvitav ja rutiinivaba. Kolleegid molekulaar- ja rakubioloogia instituudis on samasuguse mõttemaailmaga ja intelligentsed. Minu jaoks on see Eestis parim valik, kus töötada,” räägib Tartu Ülikooli epigeneetika professor Arnold Kristjuhan.
Arnold Kristjuhan lõpetas 1992. aastal Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe bioloogia ja 1994. aastal magistriõppe molekulaarbioloogia erialal. Arnold kaitses 1998. aastal doktoritöö rakubioloogia erialal. Ta oli aastatel 2000-2004 järeldoktorantuuris Inglismaal.
Arnold on olnud Tartu Ülikooliga seotud 30 aastat nii tudengi kui ka töötajana. Ta on töötanud teadurina, vanemteadurina ja 2016. aastal valiti Arnold epigeneetika professoriks.
Geenide uurimine pakub huvi
Arnoldi teadustöö põhisuunad on molekulaar- ja rakubioloogia, eeskätt geeniekspressiooni ja DNA replikatsiooni molekulaarsete mehhanismide uurimine. Oma teadustöös selgitab ta, kuidas reguleerivad histoonide modifikatsioonid DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni ning vastupidi – milline on nende protsesside roll kromatiini struktuuri kujundamisel.
Arnold tegeleb professori ametikohal nii õppe- kui ka teadustööga. „Üks minu tööülesannetest on loengute andmine üliõpilastele. Õpetan molekulaarset rakubioloogiat koos Tiina Tamme, Juhan Sedmani ja Tambet Tõnissooga. „Eukarüootne molekulaarbioloogia” ja „Pärmid mudelorganismidest patogeenideni” on õppeained, mida annan üliõpilastele.”
Laborikatsed on põnevad
Lisaks üliõpilaste õpetamisele kuuluvad epigeneetika professori igapäevaste tööülesannete hulka veel laborikatsete tegemine ja teadusartiklite kirjutamine. „Mulle meeldib teha laborikatseid. Kui vaba aega oleks rohkem, siis teeksin katseid sagedamini. Põnev on siis, kui alguses ei saa aru miks mõne katse tulemus on selline nagu ta on. Siis püüad sellele mingi loogilise seletuse leida ning hakkad oma hüpoteesi testima. Muudad geeni nii, et see kodeeriks veidi teistsugust valku kui see oli algselt ja siis proovid uuesti katset teha, Hea on siis, kui muteeritud valk käitub katsetes nii nagu arvasid – siis oli teooria õige. Sellised katsed võtavad aega mitu päeva, nädalaid või isegi kuid. Rahulolu tekitab see, kui oled oma katsetega mõne teadusliku probleemi edukalt lahendanud ning saadud tulemustest teadusartiki kirjutanud.”
Vabal ajal liigub looduses
Vabal ajal meeldib Arnoldile looduses liikuda, käia metsas või mere ääres, vaadelda linde ja loomi, püüda kala ja vahel ka sporti teha. „Võtan osa orienteerumispäevakutest. See on sportlik elamus looduses, mis vajab ka veidi mõtlemist. Ma pole ainuke meie instituudi esindaja, keda päevakutel kohata võib. Mõni kolleegidest on minu jaoks liiga kiire, aga mõne teisega saab ikka omavahel mõõtu ka võtta.”
Käesolev lugu on sarjast, kus tutvustame TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudis töötavaid professoreid.
Loo autor: Kaidi Koort
