Istume Margus Leppikuga ühel isadepäeva eelsel lõunapoolikul laua taga ning jutt jõuab teadusest üsna kiiresti filosoofiani välja päädides lapsevanemaks olemise õppetundidega. Just neid mõtteid jagame
2020.a. lõpus toimus Tartu Ülikooli maskotivõistlus, kuhu laekus sadakond ideekavandit. Kindlasti on neid, kes ülikooli maskotikonkursist või välja valitud võidutööst veel kuulnud pole. Nii nagu
Sulev Kuuse on TÜMRI vivaariumi juhataja, kelle hobiks on fotograafia. Tuuli Puhvel on kunstnik, akvarellist. Mõlemad on jõudnud oma loomingut laiemale üldsusele tutvustada paljudel (isiku)näitustel
In June 2021 Ajai Kumar Pathak defended his doctoral thesis in molecular biology entitled “Delineating genetic ancestries of people of the Indus Valley, Parsis, Indian
Toome teieni intervjuu ettevõtte Vetik OÜ ühe asutaja ja eestvedaja Tanel Ilmjärvega. Tanel Ilmjärv on lõpetanud Tartu Ülikoolis geenitehnoloogia bakalaureuse- ja magistriõppe, pooleli on doktoriõpe
Akadeemiliste töötajate kõrval jäävad tihti teenimatult tahaplaanile mitteakadeemilised tugitöötajad, kelleta instituut siiski toimida ei saa. Selles loos tutvustab enda tööd insenerina molekulaar- ja rakubioloogia instituudis
„Tartu Ülikoolis töötamine on huvitav ja rutiinivaba. Kolleegid molekulaar- ja rakubioloogia instituudis on samasuguse mõttemaailmaga ja intelligentsed. Minu jaoks on see Eestis parim valik, kus töötada,” räägib Tartu Ülikooli epigeneetika professor Arnold Kristjuhan.
„Minul oli aastaid tagasi võimalus minna pikemaks ajaks välismaale. Otsustasin jääda Eestisse, mis oli hiljuti vabaks saanud, sest minu jaoks oli oluline teha midagi kohapeal. Minu arvates on Tartu Ülikool võrreldes teiste Eesti ülikoolidega kõige parem koht, kus töötada. Olen Tartu Ülikooli patrioot,” räägib mikroobigeneetika professor Maia Kivisaar, kes on töötanud Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis selle loomisest alates.
„Kui midagi on selgeks saanud, siis tuleb enda teadmised edasi anda. Mind köidab see, et tudengite õpetamine kohustab õppeaasta alguses üle vaatama uued artiklid ja pean ise olema kursis uue infoga. See motiveerib õpetama,” räägib Jüri Parik, kes on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis õpetanud tudengeid mitukümmend aastat.
„Teadustöö on suurel määral kutsumus, mida pole mõtet teha tavalise palgatööna. Peab olema soov teha teadust. Hoolimata kõikidest selle elukutsega seotud raskustest on see ainuke koht, kus saab avastada uusi asju ning avardada kogu inimkonna arusaamist ja maailmapilti,” arvab Priit Jõers, kes töötab Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis dotsendi ametikohal.