Toome teieni intervjuu ettevõtte Vetik OÜ ühe asutaja ja eestvedaja Tanel Ilmjärvega. Tanel Ilmjärv on lõpetanud Tartu Ülikoolis geenitehnoloogia bakalaureuse- ja magistriõppe, pooleli on doktoriõpe
Akadeemiliste töötajate kõrval jäävad tihti teenimatult tahaplaanile mitteakadeemilised tugitöötajad, kelleta instituut siiski toimida ei saa. Selles loos tutvustab enda tööd insenerina molekulaar- ja rakubioloogia instituudis
„Tartu Ülikoolis töötamine on huvitav ja rutiinivaba. Kolleegid molekulaar- ja rakubioloogia instituudis on samasuguse mõttemaailmaga ja intelligentsed. Minu jaoks on see Eestis parim valik, kus töötada,” räägib Tartu Ülikooli epigeneetika professor Arnold Kristjuhan.
„Minul oli aastaid tagasi võimalus minna pikemaks ajaks välismaale. Otsustasin jääda Eestisse, mis oli hiljuti vabaks saanud, sest minu jaoks oli oluline teha midagi kohapeal. Minu arvates on Tartu Ülikool võrreldes teiste Eesti ülikoolidega kõige parem koht, kus töötada. Olen Tartu Ülikooli patrioot,” räägib mikroobigeneetika professor Maia Kivisaar, kes on töötanud Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis selle loomisest alates.
„Kui midagi on selgeks saanud, siis tuleb enda teadmised edasi anda. Mind köidab see, et tudengite õpetamine kohustab õppeaasta alguses üle vaatama uued artiklid ja pean ise olema kursis uue infoga. See motiveerib õpetama,” räägib Jüri Parik, kes on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis õpetanud tudengeid mitukümmend aastat.
„Teadustöö on suurel määral kutsumus, mida pole mõtet teha tavalise palgatööna. Peab olema soov teha teadust. Hoolimata kõikidest selle elukutsega seotud raskustest on see ainuke koht, kus saab avastada uusi asju ning avardada kogu inimkonna arusaamist ja maailmapilti,” arvab Priit Jõers, kes töötab Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis dotsendi ametikohal.