Lennart Rikk: „DNA on elu programmeerimiskeel“

2020.a. lõpus toimus Tartu Ülikooli maskotivõistlus, kuhu laekus sadakond ideekavandit.  

Kindlasti on neid, kes ülikooli maskotikonkursist või välja valitud võidutööst veel kuulnud pole. Nii nagu paljudele tuli üllatusena, et tudengipäevade maskott “Villem“ ei olegi terve ülikooli maskott. Osadel on veel meeles ka maskott „Sammas Paul“, mis päris maskotiks kunagi ei saanudki.  

Uue konkursi võitis ülekaalukalt ideekavandiga „lind Tiksu“ tänaseks kolmanda kursuse geenitehnoloogia bakalaureuseõppekava üliõpilane, Järvamaalt Väätsalt pärit Lennart Rikk.  

Tiksu, eksootilise välimusega lind, mille ideekorjes võttis Lennart eeskuju Lõuna-Ameerikas elavast linnust Pompadour cotinga’st (purpurkotingast), on algse punase asemel saanud selga ülikooli visuaalidentiteediga enam kokku mineva sinise kuue. Tiksu kuju ise on jäänud samasuguseks nagu esialgses kavandis.  

Algne võidutöö kavand (allikas: https://www.ut.ee/et/maskott)
Esialgse kavandi edasiarendus, et tagada maskoti vastavus ülikooli väärtustele ja kuvandile (allikas: https://www.ut.ee/et/maskott)

Tiksu loomiseni jõudis peale gümnaasiumi lõppu enam kui kümme aastat arvutigraafiku ja programmeerijana elukutselisena tegelenud Lennart Rikk üsna viimasel minutil. Seda, et tema töö võidukaks kujuneb, ta ei arvanud, kuigi oli lähenenud asjale algusest peale väga õige nurga alt – tutvunud paljude teiste, sh tuntumate ülikoolide, maskottidega ja Aasia maskotikultuuriga ning saanud teada, et maskott võiks olla multifilmilikult lihtne, kuid veenev, eristuv, natuke eksootilinegi, positiivse kuvandi ja uudishimuliku ilmega. Lisaks oli tema töö konkurentidega võrreldes graafiliselt viimistletum ning lõpptasandi lahendusele suunatud – maskott, mis on inimese seljas ja näeb seejuures efektne välja.  

Miks ülikool üldse vajab maskotti?  

Lennart arvab, et maskott jääb inimesele hästi meelde. Nähes maskotti, suudad visualiseerida kohe seda, millega see maskott seostub – olgu siis olümpiamängud või mõni ülikool.  

Maskott võiks oma teostusloos jõuda sinnamaale, et Tiksu seostuks Tartu Ülikooliga inimesele tänavalt niisama palju kui ülikooli kuue sambaga peahoone.  

Miks ei võiks näiteks Tiksu-võtmehoidja olla ülikooli poolt kingitus kõigile oma lõpetajatele. Mini-maskott pehme nuku Tiksu näol võiks olla kodus igal Tartu Ülikooli oma hinges kandval inimesel, olgu siis väikese nuku, pehme kujukese, võtmehoidja vm näol. Mäletame ju kõik näiteks 1980.a. olümpiamängude maskotte, karu Mišat ja purjeregati maskotti hülgepoeg Vigrit, kes olid olemas paljude eestimaalaste kodudes ja meeles kümnendeid hiljem. Miks ei võiks Tiksu talletuda meie meeltes sarnaselt.  

Ülikooli kleepekad, helkurid, kruusid, kotid ja muud suveniirid – kõikidele nendele võiks kanda Tiksu. Lisaks spordipäevadele ja üritustele võiks Tiksu olla osaline ka ülikooli tutvustavates videodes, nt sisseastujatele mõeldes, et neis tekiks maskoti varakult äratundmine.   

Tänaseks on Tiksu oma esimesed etteasted ülikoolipere üritustel teinud ning loodetavasti leiab Tiksu lähimal ajal kiiresti üles uued tegutsemisvaldkonnad, kuhu teda kaasata saaks.  

Kuidas töötab kood, milles on kirjutatud DNA? 

Lennart ei tulnud ülikooli mitte peale keskkooli lõppu vaid aastaid hiljem. Vahepeale mahtusid arvutigraafika alased õpingud Tallinna Polütehnikumis ning üle kümne aasta tööd disaineri ja programmeerijana. Teadus on Lennartit aga alati huvitanud ning ühel hetkel mõistis ta, et kui ta tahab selle maailmaga lähemat tutvust teha, tuleb ülikoolilinna poole astuda kas nüüd või tõenäoliselt mitte kunagi. Lennart tuli, kolis selleks hetkeks kodulinnast Tallinnast Tartusse ja ei kahetse.  

Kas arvutikeelel ja bioloogial on ka midagi ühist?  
Kindlasti. Kui programmeerimiskeele väljundiks on mingi programm, siis DNA koodi väljundiks on kogu teadaolev elu. Kuidas mõista aga täpsemalt, mismoodi neljatähelise DNA koodi põhjal saab moodustuda töötav organism, näiteks inimene, on Lennartit alati huvitanud. Ta ütleb, et õpingud geenitehnoloogia õppekaval on olnud rasked, aga väga põnevad ning ta mõistab selgelt, et on alles oma tee alguses. Ta kavatseb jätkata õpinguid magistrantuuris, kas siis Eestis või väljaspool. Kui küsida, kas õppekava on vastanud tema ootustele, siis vastab ta, et üldpildis jah. Mõned õppeained on olnud huvitavamad ja paremini üles ehitatud kui teised, kuid laiemalt mõeldes on neil kõigil oma tähtsus tervikpildi tekkimise soodustamiseks. On ju elus sageli nii, et mingitest asjadest tekib äratundmine alles hiljem. Olles näiteks eeskätt huvitatud eukarüootidest tuleb tundma õppida ka prokarüootide maailma, sest kui sa tead, kuidas teatud protsessid toimuvad bakterite peal, on sealt edasi võimalik üldistada seda juba eukarüootidele ehk lihtsamalt keerukamale eluvormile.  

Oma lõputöös, mida Lennart teeb molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia õppetoolis, uurib ta, kuidas pärmis ära vahetada ühe konkreetse valgu see osa, mis seondub kromatiiniga ja mis võiks olla selle tagajärg. 

Lennart Rikk tegemas katseid lõputöö jaoks rakubioloogia laboris (foto: Sulev Kuuse)

Vabal ajal osaleb Lennart Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi (BÜS) töös olles partnerlussuhete töögrupi liige. Üliõpilasorganisatsiooni töös osalemine võtab küll kooli kõrvalt üksjagu lisaaega, kuid Lennart väärtustab BÜS-i missiooni ja organisatsioonikaaslasi ning aktiivseid tegevusi, mida saab koos ette võtta. 

Lisaks meeldib Lennartile tegeleda ekstreemsemate spordialadega nagu näiteks lumelaud ja wakeboard. Ühte annab harrastada talvel, teist suvel. 

Lennart Prantsuse Alpides Val Thorens’i kuurordis lumelauaga sõitmas (foto: Keito Arula)
Lennart tegelemas wakeboard’inguga Leedus Zarasai WakeInn pargis (foto pargi fotograafilt)

Loo tunnuspildil on Lennart Rikk koos Tiksuga Tartu Ülikooli peahoone ees, 9.11.2021 (foto: Mariana Tulf, Tartu Ülikool)

Lennart Rikiga vestlesid molekulaar- ja rakubioloogia instituudi projektijuht Teele Eensaar ja kommunikatsioonispetsialist Ermo Leuska.  

Related Posts