18. veebruaril toimus 50. Tartu suusamaraton, kus olid esindatud ka mitmed meie instituudi endised ja praegused töötajad. Kõik osalejad kiitsid seekordseid raja- ja ilmastikuolusid, kuid esines ka kukkumisi ja viperusi.
Põhidistantsi, 63 kilomeetrit läbisid geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman, doktorant Karl Jürgenstein ja vivaariumi juhataja Sulev Kuuse. Lühemat, 32 kilomeetrist distantsi läbisid TÜMRI vilistlane ja endine teadur Kärt Padari, projektijuht Teele Eensaar ja arengubioloogia kaasprofessor Tambet Tõnissoo. Uurisime osalejatelt lähemalt, milliste emotsioonidega juubelimaraton kulges.
Projektijuht Teele Eensaare sõnul oli rada väga kiire, sest öine külm tuli pressitud jälgedele peale. Suusajäljed olid tugevad nagu raudteerööpad – rajameister Assar Kütt oli ilmselgelt saanud vanajumalagi appi. “Stardis ideaalseid suusajälgi nähes läks tuju väga heaks, nii terveid ja tugevaid jälgi viimastest aastatest ei mäleta. Tuju oli super ja maraton kulges lihtsalt. Kilomeetrid möödusid kiiresti, suusad olid head, saatjaks oli päike, ” rääkis Teele.
32 km stardis Arulas (Foto: erakogu)
Libedat rada meenutab ka doktorant Karl Jürgenstein, kelle jaoks kulges rada väga kiiresti ja heas tempos. “Nautisin väga eilset sõitu,” rääkis Karl. “Kõik oli uhke nagu juubelimaraton peabki olema.”
Libedad rajad tingisid ka mitmeid kukkumisi, millest õnneks tulid meie kolleegid tervelt välja. Geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman tõi välja, et seekord oli maraton jää tõttu hirmsam, kuid siiski oli lõbus ja kilomeetrid lendasid väga kiiresti. “Tulemuseks elu parim aeg, kaks kukkumist, suur rõõm tervest kehast ning kurnatud vaimust,” võttis Hedvig maratoni kokku.
“Tulemuseks elu parim aeg, kaks kukkumist, suur rõõm tervest kehast ning kurnatud vaimust,”
Hedvig Tamman
Vivaariumi juhataja Sulev Kuuse jaoks oli see 31. Tartu maraton, millega ta teenis välja ka maratoni suursaadiku tiitli. Sulev on elu jooksul osalenud umbes kuuekümnel erineval maratonil ja toob oma kogemuse pealt välja, et seekord olid tingimused ideaalsed.
Sulev ise enam parimat aega taga ei aja ja pigem naudib maratoni kogukonda. “Maraton on vanade tuttavatega kokkusaamise koht, kus hoitakse vanu sõpru au sees ja leitakse uusi sõpru,” meenutas Sulev. Siiski ei möödunud maraton ka tema jaoks viperusteta. Esimesel kilomeetril sõitis meditsiinisaan puruks ühe Sulevi suusakepi, mistõttu tuli 10 kilomeetrit kuni Matu TP-ni suusatada ühe kepiga. Matult anti talle varukepp, mis tuli finišis loovutada.
Loodame, et järgmisel aastal on veel rohkem kolleege TÜMRIt esindamas! Kuuldavasti võib Sulev ka treeneri nõuga aidata. 🙂
Maratonimuljeid kogus Ines Pütsepp, TÜMRI kommunikatsioonispetsialist.
