Molekulaar- ja rakubioloogia instituut lubas teist aastat järjest sooritada ülikooli pääsemiseks bioloogia sisseastumiseksami. Miks sisseastumiseksam taastati ja kellele see mõeldud on?
Paarkümmend aastat tagasi oli erialane sisseastumiseksam ülikooli astumisel tavapärane. Riigieksamite tulekuga sisseastumiseksamid enamikel õppekavadel tasapisi kadusid, kuid on viimastel aastatel ühe lisavõimalusena hakanud naasma. Sisseastumiseksami ettevalmistus, läbiviimine ja hindamine on korraldajatele suureks lisatööks. Seega on põhjendatud uurida, miks ja kellele sisseastumiseksam taastati.
Geenitehnoloogia bakalaureuseõppesse on võimalik sisse astuda eesti keele ja matemaatika riigieksamite ning akadeemilise testi hea soorituse (vähemalt 65 punkti) alusel. Lisaks pakutakse sisseastujale erialakatse võimalust juuli alguses, millega saab riigieksamite alusel saadud punktisummat tugeva motivatsiooni ja heade bioloogialaste teadmiste toel parandada. Eritingimustel vastuvõtt kehtib aineolümpiaadi lõppvoorus või teaduskooli lahtistel võistlustel osalenutele. Miks lisada siia loetellu kirjalik sisseastumiseksam bioloogias? Selgitusi jagab geenitehnoloogia bakalaureuseõppekava programmijuht Margus Leppik.
„Bioloogia kirjalikku sisseastumiseksamit oleme pakkunud lisavõimalusena kaks aastat, 2023. ja 2024. aasta varakevadel. Mõlemal aastal on olnud kaks sisseastumiseksami sooritamise aega, mille oleme sättinud selliselt, et need ei kattuks riigieksamitega: eelmisel aastal kaks kuupäeva aprillis ja sellel kevadel üks eksami aeg märtsis, teine aprillis,“ selgitab Margus Leppik. „Siia on siiski peidetud väike konks. Nimelt ei ole edaspidi kavas pakkuda korraga nii erialakatset kui sisseastumiseksamit. Mõlemat varianti pakume vaid kolmeaastasel üleminekuperioodil (2023 – 2025), edaspidi jääme ühe variandi juurde,“ lisab Leppik.
Kust tekkis vajadus taastada sisseastumiseksam?
Viimase paarikümne aastaga on toimunud meie haridussüsteemis suured muutused, millest kõik ei ole positiivsed. Paarkümmend aastat tagasi oli gümnaasiumi lõpetajal võimalik valida paljude riigieksamite vahel, mis ühelt poolt ühtlustas erinevate koolide tasemed ja õppekavad ning teiselt poolt andis ülikoolidele võimaluse arvestada sisseastumisel endale sobivat valikut riigieksamitest. Kokkuvõtlikult sai niimoodi üsna hästi hinnata nii ülikooli astujate ettevalmistust kui ka motivatsiooni valitud eriala õppida.
Gümnaasiumi lõpetamise järel teha valik, mis määrab minu edasise elu, tundus keeruline, kui mitte võimatu ülesandena. Sooritasin kokku kuus riigieksamit (matemaatika, keemia, bioloogia, inglise keel, eesti keel ja ajalugu), et hoida viimase hetkeni avatud võimalikult lai valik kõrgkooli õppima asumise võimalusi.
programmijuht Margus Leppik enda kogemusest gümnaasiumi lõpetajana
Praegu sooritavad abituriendid kolm riigieksamit: eesti keel, inglise keel ja matemaatika. Ülikoolid on sellise lihtsustusega kõrgkooli astumise kontekstis kohaneda püüdnud. Kuid kuidas hinnata kirjaoskuse järgi, kas tudeng on motiveeritud ja võimeline õppima bioteaduseid?
„Sisseastumiseksmite taasjuurutamise eestvedajaks meie valdkonnas oli TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkonna eelmine õppeprodekaan Varmo Vene. Tema seisukoht oli, et sisseastumiseksami põhjal sisse astunud üliõpilaste väljalangemise tõenäosus on oluliselt väiksem, kui riigieksmite põhjal vastu võetud tudengitel. Küllap oli Varmol selles suhtes õigus. Uisapäisa või pelgalt õppekava nime järgi valiku tegemine lõppeb suure tõenäosusega pettumise ja õppekavalt välja langemisega. Noor ja entusiastlik inimene, kes on spetsiaalselt end ette valmistanud spetsiifilisemaks sisseastumiseksamiks, omab oluliselt paremat ülevaadet, et teha kaalutletud otsus. Kaalutletud otsuste põhjal õppima asunute puhul on oht pettumiseks ja väljalangemiseks oluliselt väiksem,“ sedastab Leppik.
Tudengite koolitamine, kes tegelikult ei soovi eriala õppida, ei ole vaid ülikooli ja õppejõudude aja ja muude ressursside raiskamine. See on ka nende noorte inimeste ja nende vanemate poolt tühja kulutatud aeg ja vahendid.
Margus Leppik
Millise eelise sisseastumiseksam riigieksamite ees annab?
Kuna bioloogia aine riigieksamit enam gümnaasiumi lõpus sooritada ei saa, siis praeguseks kaks aastat toimunud sisseastumiseksami eesmärk on hinnata kandidaadi bioloogiaalaseid teadmisi ja sellega seoses tema ettevalmistust hakata õppima bioloogia ja elustiku kaitse või geenitehnoloogia õppekaval. Samuti aitab sisseastumiseksam teatud määral ühtlustada koolidest tulenevat õpilaste väga erinevaid teadmiste tasemeid, mida bioloogiat edasi õppides ei ole võimalik teha eesti keele ja matemaatika riigieksamite alusel.
Suurim võimalik eksami eest saadavate punktide arv on 100, sisseastumiseks vajalikku pingeritta pääsemiseks peab eksami sooritama vähemalt 66-le punktile. Sisseastumiseksami aluseks on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava bioloogia ainekavad, et kontrollida vaid neid teadmisi, mis koolis peaksid olema omandatud. Eksami on koostanud bioloogia ja elustiku kaitse õppekava ning geenitehnoloogia õppekava programmijuhid ja õppejõud, kuna eksami alusel saab sisse astuda kahele õppekavale – bioloogia ja elustiku kaitse ning geenitehnoloogia.
Mida eksamil küsitakse?
Eksam koosneb 12-st küsimusest, millest kaheksa puudutab bioloogiaalaseid faktiteadmisi, kolm küsimust eeldab seoste loomise oskust bioloogias ja üks küsimus annab hindajatele ettekujutuse sooritaja laiemast silmaringist ja motivatsioonist eriala õppida. Enamus eksami punktidest tulevad küsimustest, mis näitavad kandidaadi bioloogiaalaste seoste loomise ja üldprintsiipide tundmise oskust. Terminite ja definitsioonide peast teadmisele, mis võivad eksaminärvi tõttu kergesti meelest või segamini minna, sisseastumiseksam ei keskendu.
Eksami läbimine võimaldab sooritajal paremini hinnata oma valmisolekut tulla nendele õppekavadele õppima, kuna rohelisest või valgest bioloogiast küsitav on ühtepidi koolibioloogia ainekava osa, teisalt aga vundament, millele ülikooliõpingute ajal terviklik haridus rajatakse. Eksam ei kohusta millekski, kuid annab üldpildi erialasest valmisolekust, mida on vaja näiteks ka meditsiini suunal edasi õppimiseks.
programmijuht Margus Leppik
Kuidas on eksam vastu võetud?
Ülikooli sisseastumise võimalusi on küll erinevaid, kuid mõlemal kevadel on jagunud ka kirjaliku bioloogia sisseastumiseksami valijaid. 2023. aastal käis eksamit sooritamas 42 sisseastujat ja 2024. aastal 45 inimest. Positiivse (vähemalt 66 punkti 100-st) soorituse tegi esimesel aastal 15 õpilast ja 2024. aastal 17 eksaminanti.
Huvi eksami vastu kinnitavad ülikooli lahtiste uste päevad. Eksami kohta teatakse küsida hoolimata sellest, et instituudid ei ole eksami võimalust esimestel aastatel jõuliselt reklaaminud, et esmalt proovida, kas välja töötatud eksami formaat on sobiv.
Sisseastumiseksami tulemuste analüüs näitab, et õpetajatel on suur vabadus kohandada kooli ainekavasid enda äranägemise järgi. Selline vabadus muudab tunnid mitmekesisemaks ja huvitavamaks, kuid teiselt poolt teeb see keeruliseks lõpetajate taseme ühese hindamise, mida aastaid tehti riigieksamite baasil.
Viimase kahe aasta kogemus kinnitab, et sisseastumiseksam on esialgu tulnud meie erialadele selleks, et jääda. Selgeks on ka saanud, et sisseastumiseksami toetamiseks oleks vaja pakkuda eksami eelset ettevalmistuskursust, mis koondab põhikooli ja gümnaasiumi materjali. Ettevalmistuskursuse kokku panemisega juba tegeletakse. Loodetavasti on protsessi kaasatud inimestel aega, et kursus teoks teha ja sellega oluliselt täiendada kogu bioloogiaalast haridust Eestis.
Geenitehnoloogia bakalaureuseõppekava programmijuhi Margus Leppikuga vahetas sisseastumiseksami teemal mõtteid projektijuht Teele Eensaar.
Päisefoto TÜ lahtiste uste päevalt 29.02.2024, autor: Rasmus Kull.
