Endise Miina Härma Gümnaasiumi koolikaaslase ja TÜMRI vilistlase Kärt Tombergini viib tee mind peale pikka pausi juhuslikult. Avades 29. mai Tartu Postimehe, vaatab sealt vastu lugu sellest, kuidas Kärdi eestvedamisel loodud biotehnoloogia ettevõte on Inglismaal saanud suure investorite rahasüsti. Kiirest töögraafikust hoolimata vastab Kärt minu kontaktivõtule koheselt ning on meelsasti nõus vestluseks.
Kärt Tomberg lahkus Tartust peale magistriõpingute lõppu neliteist aastat tagasi USA-sse prestiižesse Michigani Ülikooli professor David Ginsburgi inimgeneetika laborisse doktorantuuri. Järgnes järeldoktorantuur Inglismaal professor Allan Bradley laboris Cambridge’i Ülikooli juures. Kaks ja pool aastat tagasi pühendus ta täielikult ettevõtlusele. Ta on Cambridge’is asuva enda ja veel paari lähima kolleegi poolt loodud tehisintellekti abil valke arendava ettevõtte ExpressionEdits tegevjuht.
Ettevõtja versus teadlane
Suurema osa oma tööelust on Kärt olnud teadlane, kuigi biotehnoloogia tooteid müüvates ja tootvates ettevõtetes töötas ta lühidalt nii bakalaureuseõpingute ajal kui kolm aastat ka paralleelselt magistrantuuriga. Ettevõtlus ei olnud talle seega terra incognita. Uue ettevõtte loomine aga küll.
Teadus, eriti alusteadused ja ettevõtlus toimivad erinevate põhimõtete alusel. Esimeses maksab akadeemiline uurimisvabadus ja teaduslik tase, mis enamasti vormindatakse maineka teadusajakirja publikatsiooniks, ettevõtluses räägib aeg ning rahastajale ja turule vastava tulemuslikkuseni jõudmine. Kui uurida Kärdilt, kui valulikult peale järeldoktorantuuri klassikalisest teadusmaailmast ettevõtlusesse sisenemine toimus, saan üllatava vastuse, et keeruline see polnud, uudne aga küll. ExpressionEdits on süvateadusega tegelev tehnoloogiaettevõte, mille ülesehitamist võrdleb Kärt järeldoktorantuuri järgse alustava grupijuhi tööga ülikooli teaduslaboris. Alustava teadusgrupi juhi ja alustava ettevõtja rollid on sarnased selles osas, et leida tuleb töö koondteemad, ruumid ja töövahendid, luua toimiv meeskond ning tagada tööks vajalikud finantsid. Kuid mõistagi on ka erinevusi. Näiteks tuleb ettevõtetel nagu ExpressionEdits, mis ei paikne klassikaliselt ettevõtlusinkubaatoris ning ei ole kasutanud ettevõtluskiirendi tugiteenuseid, toimetada suure organisatsiooni tugitoeta.
Doktorantuurist ja järeldoktorantuurist
Kokku pea 6 aastat väldanud doktorantuuriõpinguid USA-s meenutab Kärt ülivõrdes. Talle sattus väga hea juhendaja ja toimekas labor, kus uurimisküsimuste iseseisvat püstitamist ja lahendamist soositi. Õpingute ülesehitus erineb USA-s aga paljude Euroopa ülikoolide doktoriõppe programmidest, kuna doktorantuuri on USA-s võimalik astuda ka otse USA 4-aastasest bakalaureuseõppest. Doktoriõpe on seetõttu ka pikem (3-aastase Euroopa ülikooli bakalaureusediplomiga USA-s doktorantuuri astuda ei saa, läbitud peab olema vähemalt aastane magistriõpe, toim.). Esimesed 12-15 kuud on doktorandil võimalik tutvuda erinevate laboritega, et leida endale tööks kõige meelepärasem. Töö ühes laboris kestab kolm kuni neli kuud. Väljastpoolt süsteemi tulijale on see suurepärane võimalus end erinevate teadusteemadega kurssi viia. Samal ajal kestab doktorandil klassikaline õppetöö, mis vältab ligi kaks aastat. Kärt osales geneetika loengutes ja seminarides veelkord suure huviga, kuigi oli neid kursusi Tartu Ülikoolis läbinud ja tundis, kuidas alusteadmised kinnistusid.
Õppetöö doktorantuuris oli nagu täiskasvanuna uuesti ülikooli minek, mida ma nautisin. Põhilised teadmised olid olemas, kinnistasin teemasid ja läksin teadmistes rohkem süvitsi.
Järgnes neli ja pool aastat tööd professor David Ginsburgi laboris doktorikraadi saamiseks, mis oli huvitav, kuid ka töine aeg. Doktorandi nädalalõpud tööl ja laboris ei ole USA-s mitte erand vaid reegel. Doktorikraadi kaitsmise järel, olles leidnud järeldoktorantuuriks juba koha professor Allan Bradley laboris, otsustas ta seetõttu võtta ette pikema puhkuse Lõuna-Ameerikas, mille raames lõpetas pooleliolevaid teadusartikleid ja kirjutas grante.
Peale doktorantuuri rändasin kaheksa kuud seljakott seljas Lõuna-Ameerikas kuni Ushuaiani välja. Ära lõigatud ma siiski ei olnud, juhendasin veel oma katseid tegevat tudengit ning pidasin professor Allan Bradleyga veebikohtumisi. Allan oli minuga justkui reisil kaasas, sest igaks kohtumiseks olin ma jõudnud uude riiki.
Järeldoktorantuur ei kulgenud päris ootuspäraselt, sellesse aega jäi ka juhendaja labori kolimine Sangeri Instituudist Cambridge’i Ülikooli alla. Kolimise ja sellega seotud seisaku teadustöös otsustas Kärt täita nii mentorluse, õpetamise kui ka ise juurde õppimisega, just siis sattus ta õppima ka ettevõtlust.
Pea uusi ideid täis suundus ta tagasi laborisse, ent paar kuud hiljem oli kohal see, mis ajaarvamisse oma templi lõi – COVID-19. Mõttelaadi muutus oli Kärdis selleks hetkeks juba toimunud: koroonaperioodil tehtud teaduslik avastus kommertsialiseerida.
Ettevõtte tegevjuhi argipäev
Ettevõtte tegevjuhina lähtub Kärt arusaamast, et töötajaid tuleb usaldada. Ta delegeerib ülesandeid hea meelega ning jagab seoses sellega töötajatele vastutust, mis aitab tõsta tööst saadavat rahulolu. „Milleks töötajaid tööle võtta, kui juhtkond neid ei usalda ning soovib kõike kontrollida?“ arutleb Kärt. Töötajatel on nende ettevõttes sarnane akadeemiline vabadus nagu ülikoolis. Kärt ise ei ole ettevõtte laboripoolele jalga tõstnud juba kuid, kuna tal on läbimata viimased töökaitse alased koolitused ning labori uksest ta seetõttu sisse astuda ei tohigi.
Igapäevaselt tegeleb ta kõigi nende küsimustega, mis jõuavad lahendamiseks laborist väljapoole, sh ettevõtlus- ja partnersuhete hoidmise ja rahatõstmisega (inglise keeles: fund raising). Ainuüksi rahatõstmine on töö- ja ajamahukas valdkond, millega Kärt viimastel aastatel kui ettevõtte poolne peamine avalik esineja on end kurssi viinud. Kui tutvustada oma äriideed (inglise keeles: pitching) ühes rahatõstmise etapis 40-le kuni 70-le potentsiaalsele investorile, igaühe jaoks aega kuni 30 minutit ja 12 slaidi, kellest kõik ei ole biotehnoloogiaga kursis, siis tuleb avaliku esinemise, teemakohasuse ja veenvuse aspektid endale väga hästi selgeks teha. Sa pead kiirelt tekitama huvi, samas tundma oma asja süvitsi, kuna mõned investorid võivad küsida ka väga spetsiifilisi küsimusi ja lisaks veenma, et just sina suudad sellele teaduse ja inimkonna ees olulisele aga lahendamata probleemile lahenduse välja töötada.
Avalik kommunikatsioon on valdkond, milles Kärt end järjepidevalt täiendab. Muuhulgas kasutab ta võimalust kommunikatsioonikoolituseks, mille käigus esinemised filmitakse ja hiljem pulkadeks lahti võetakse – tonaalsus, kehakeel, sõnaline väljendusoskus – kõik need aspektid analüüsitakse koos ekspertidega läbi. Eraldi tuleb õppida ka ajakirjanikega suhtlemist, leiab Kärt, sest oluline on osata ka vestluse suunamise tehnikaid.
ExpressionEdits on ja esialgu ka jääb väikeseks biotehnoloogia ettevõtteks, kelle ülesandeks on tehnoloogilise lahenduse välja töötamine. Ettevõte on võtnud eesmärgiks välja töötada sellised valgupõhised ravimikandidaadid, mille loomine ei ole siiani õnnestunud. Teisisõnu mitte kardinaalset uut vaid just neid valke, mida patsiendid üle maailma erinevate haigustega, nagu näiteks hemofiilia, efektiivsemaks võitlemiseks või haigusega koos elamiseks vajaksid. Konkurendid aga mõistagi, sarnaselt alusteadusega, ebaõnnestunud katsetest infot ei jaga. Enamus edukatest biotehnoloogia väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest ei jõua oma teadus- ja arendustöös välja otse patsiendini, kuna ravimi kolmanda faasi kliinilised katsed ning kommertsialiseerimisprotsess on niivõrd kallid. Need ettevõtted kas ostetakse ära või müüvad nad oma intellektuaalse omandi selles faasis edasi.
Kaks kümnendit biotehnoloogias
Nüüdseks on Kärdil märkamatult biotehnoloogia maailmas veedetud veidi enam kui paarkümmend aastat. See on suur õnn, kui sa satud tegutsema nii põnevas valdkonnas, mis sind pidevalt sütitab ning kus on piiramatud võimalused. Bioloogia ei olnud aga Tartu Ülikooli astudes Kärdi pikalt kaalutletud valik vaid juhuslik otsus. Andeka ja mitmetes ainetes end üsna ühtmoodi tugevana tundes leidis ta, et bioloogiast teadmisi veel küllaldaselt pole, järelikult võiks seda ülikoolis juurde õppida. Kuna teda paeluvad ka mitmed teised teemad (keeled, kultuurilugu jne), on ta paar korda võtnud aja maha peatumiseks ja mõtisklemiseks, kas bioloogia on jätkuvalt see õige valik. Esimene pikem mõtlemine oli bakalaureuseõpingute lõpus aastaks vahetusüliõpilasena Jaapanisse kolimine, kus ta läbis ainult selliseid õppeaineid, mis ei olnud bioloogiaga seotud, et jõuda tunnetuseni, kas ja kuidas bioloogia teda kõnetab. Ja tuli tagasi teadmisega, et bioloogia meeldib talle siiski kõige enam. Teine aja maha võtmine toimus peale doktoriõpinguid, kus kaheksa kuud seljakotirännakuid ja lugematu hulk külastatud riike koos saadud kogemustega päädis samuti teadmisega, et järgmine loogiline samm on järeldoktorantuur Sangeri Instituudis.
Uurin Kärdilt, kas viimase veerandsaja aasta jooksul on tema arvates toimunud biotehnoloogias mõni suurem läbimurre. Kärt toob välja kaks läbimurret: genoomide laialdane sekveneerimine ja CRISPR/Cas9 meetod geenide muutmiseks.
Kui Kärt asus bioloogiat õppima oli inimese genoom värskelt esmakordselt sekveneeritud. Tänaseks on sekveneeritud tuhandete liikide täisgenoomid ja sadade tuhandete inimeste täisgenoom, mis on hüppeliselt laiendanud arusaamu geenide tööst valgu struktuuride lahendamiseni. CRISPR/Cas9 meetod on andnud võimaluse liikuda mõtteviisilt „saame natuke vaadata“ ja „saame vaadata kõike“ faasi, kus „saame vaadata kõike ja saame hakata midagi ka täiendama.“ Kümme viimast aastat on geneetika liikunud inseneeriale lähemale, midagi muudetakse ja jälgitakse, mis ja miks selle tagajärjel juhtub.
Kuna suurte läbimurrete tähtsus selgub ajas sageli tükk aega hiljem, ei ole võimatu, et järgmine otsustav läbimurre on sündinud.
Omamoodi murdeline hetk kaasnes ka COVID-19 pandeemiaga. Tunnistasime ülemaailmset vajadust efektiivse vaktsiini välja töötamiseks ning seda, kuidas koondati nii teadlaste kui rahamaailma jõud ja poliitiline otsustavus. Vaktsiin valmis enneolematult kiirelt ja ravimites leidis rakendust täiesti uus mRNA tehnoloogia.
Loodus ei loo midagi asjata
Teadmised, mis teadlastel tänaseks on kogutud, moodustavad siiski kaduvväikse osa vajaminevast, et mõista näiteks looduse ühte suurimat meistriteost, inimest ja inimkehas toimuvat. Looduses valitseb alati tasakaal, kusagile ei ole asetatud midagi asjata. DNA-d ja seal paiknevaid geene võib võrrelda sõnade, lausete, raamatuga. Sõnade vahele asetatud tühimike ehk geenides paiknevate intronite rolli uurimisega valkude tõhusal tootmisel ExpressionEdits tegelebki. Introneid on pikalt peetud mittevajalikeks, nn rämps DNA-ks.
Bioloogia ei ole Kärdi sõnul nagu matemaatika või füüsika, kus lahendatud asjad on püsivad ja teadmised lukus. Bioloogia baasteadmistega tutvumise järel tuleks üliõpilasi rohkem suunata küsima „kuidas“ ja „miks“, et tekitada uusi küsimusi ja ka uusi avastusi. Näiteks kuidas töötatakse välja uut reaktsiooni läbi viivat valku – ensüümi. Paljud tänased bioloogia teadmised, mis võib-olla piirnevad üksikute katsetega, mis üldse mingil teemal kusagil tehtud, on veel suhteliselt pinnapealsed ja võivad ühel hetkel, kui keegi otsustab seda edasi uurida, osutuda hoopis tõsiseks teadmiste auguks. Tõestusmaterjali kaalukauss loodusteaduse väidetele on seinast seina. Hea teadlase tõsine töö algab hetkest, kui tekib suutmine vahet teha, mis on piisavalt ära tõestatud ja bioloogias tõsiselt teada ja mis siiski veel kaugeltki tõestatud ei ole ehk mille tõestusargumendid on pinnapealsed. Edukas ja läbimurdeline teadlane oskab leida üles teadmiste augud, kus lahenduse leidmine on tõenäolisem tänu uutele tehnoloogilistele arengutele.
Tehnoloogiline areng võimaldab meil küsida üha uusi ja uusi küsimusi, mille küsimist aegu tagasi isegi võimalikuks ei peetud.
Kontaktid Eestiga
Kärt on enda sõnul padueestlane, kellele on sünnimaa lähedane. Eestit üritab ta külastada mitu korda aastas. Laulupeod ja Eestimaa loodus puudutavad hinge. Kontakti hoiab ta nii sugulaste, kunagiste tööandjate kui ülikooliaegsete kaaslaste ja juhendajatega. Kui kutsutakse, osaleb heal meelel Eestis toimuvatel konverentsidel ettekandega.
Tartu Ülikoolis professor Maris Laane töögrupis töötades avaldasid Kärdile mõju kolm tugevat ja kaugele jõudnud naisteadlast: professor Maris Laan, professor Elin Org ja professor Kristiina Rull. „Nad kõik on mulle hästi palju andud, võimalust küsida küsimusi, saada neilt tagasisidet, kuid eelkõige võimalust kasvada iseseisvaks mõtlejaks“, ütleb Kärt.
Tagasivaates hindab Kärt seda, et Tartu Ülikoolis on hea tahtmise juures võimalik õppida ja töötada samaaegselt. Sotsiaalse mobilisatsiooni tekitamiseks on see oluline. „Iseseisvaks õppisin just Tartu Ülikoolis õppides ja selle kõrvalt töötades“, sedastab ta.
ExpressionEdits:
- ettevõtte eesmärk on kasutada naturaalseid geenistruktuuri mustreid valkude tõhusamaks tootmiseks tehisintellekti toel
- asutatud: 2021
- asutajad: Dr Kärt Tomberg, Professor Allan Bradley, Dr Liliana Antunes
- ettevõtet juhivad tegevjuht doktor Kärt Tomberg, füüsilisi geneetilisi mõõtmeid tehisintellekti abil treeniv matemaatika taustaga doktor Leopold Parts ja doktor Rebecca Godfrey, kellel on mitmetes suurtes biotehnoloogia ja farmaatsia valdkonna ettevõtetes töötamise kogemus ning kes juhib ettevõttes jooksvaid operatsiooni- ja organisatsiooni ehitamise protsesse
- ettevõttes on 13 töötajat
- tegemist on küll Cambridge’i Ülikooli hargettevõttega, kuna teadustöö tulemusi on viidud ärimaailma, kuid finantseeringu, taristu ja tugiteenuste mõistes on ettevõte olnud algusest peale iseseisev kaasates rahatõstmiseks riskikapitali
- hiljuti sai ettevõte 13 miljoni USD suuruse rahasüsti mitmelt riskikapitali fondilt
- ettevõte on värskelt kolinud Cambridge’ist lõunas asuvasse Babraham Research Campus’esse, mis toetab alustavaid bioettevõteid, hetkel on neid seal 60. Babrahamis ei kasuta ExpressionEdits klassikalist tugistruktuuri oma töö toestamiseks (nt finantsid, haldus, töökeskkond), kuid saab kasutada keskuse tuumiklaborite, sh vivaariumi, teenuseid
Kärt Tomberg, CV:
2003 – 2007 bakalaureuseõpe bioloogia õppekaval Tartu Ülikoolis, bakalaureusetöö teemal „Kogu genoomi assotsiatsiooniuuring komplekshaiguste geenikaardistamiseks“ („Genome-wide association studies for mapping complex diseases“), diplom cum laude (juhendaja Elin Org)
2007 – 2010 magistriõpe bioloogia õppekaval Tartu Ülikoolis, magistritöö teemal „Geeniekspressiooni muster platsentas normaalse ja korduva raseduse katkemise korral“ („Placental gene expression patterns during normal pregnancy and recurrent miscarriage“), diplom cum laude (juhendajad Kristiina Rull ja Maris Laan)
2010 – 2016 doktorantuur Fulbright’i stipendiaadina Michigani Ülikoolis USA-s professor David Ginsburgi inimgeneetika uurimisrühmas. Doktoritöö teema: „Identification of Thrombosis Modifier Genes Using ENU Mutagenesis in the Mouse“
2017 – 2021 läbis Sir Henry Wellcome Postdoctoral Fellow stipendiaadina järeldoktorantuuri Wellcome Sangeri Instituudis ja Cambridge’i Ülikoolis Suurbritannias professor Allan Bradley uurimisrühmas
Kärt Tomberg ja TÜMRI projektijuht Teele Eensaar vestlesid 20. juunil 2024.
Blogiloo autor: Teele Eensaar
Fotod: ExpressionEdits, kasutatud Kärt Tombergi loal.
