Toome lugejani värske bakalaureuseõpingute lõpetaja Hannes Ruusmaa muljed õpingutest ja teekonnast alma materis.
Viimsi Keskkooli lõpetanud Hannes Ruusmaa sai 20. juunil kätte bakalaureusediplomi geenitehnoloogias. Bakalaureusetöö immunoloogiast valmis professor akadeemik Pärt Petersoni laboris teadur Uku Haljasoru vahetul juhendamisel ning kandis pealkirja „SPF-hiirte immuunsüsteemi aktiveerimine loomuliku mikrobiootaga hiirte allapanuga.“ Selle töö käigus töötavad teadlased välja metoodikat, kuidas klassikaliste laborihiirte ehk SPF-hiirte immuunsüsteem, mis on kohastunud patogeenide vaba maailmaga ja võrdlemisi vähe arenenud, muuta allapanu kaudu sarnasemaks looduslike hiirte immuunsüsteemile, et muuta laborihiir edasisi kliinilisi katseid silmas pidades paremaks katsemudeliks.
Tartu Ülikoolis omandatud haridusega jääb ta rahule ning ütleb, et kui peaks täna abituriendina langetama otsuse, valiks ta edasi õppimiseks endiselt geenitehnoloogia.
Otsus tulla geenitehnoloogiat õppima küpses Hanneses gümnaasiumi lõpuklassides. Bioloogia tundides süvenes soov mõista, kuidas silmale nähtamatu maailm näiteks inimese sees üles on ehitatud. Õppekava kohta sai ta lähemalt uurida, kui Viimsi kooli külastas mobiilne labor – Rändav bioklass, kus tehakse katseid DNA-ga. Uuenduslikud tehnoloogiad on teda alati paelunud ning geenitehnoloogia tundus põnev õppekava, kust tuleviku rakendusi otsida. Samaväärselt on teda aga alati huvitanud ka teadmiste rakendamine praktikasse.
Võta ülikoolielust maksimum
Koolis neli aastat õpilasesindusse kuulunud Hannes teadis kohe, et soovib end ülikoolis siduda erialaorganisatsiooniga, Bioteaduste Üliõpilaste Seltsiga (BÜS). Esimesel bakalaureuseõpingute aastal, mis on õppetöö tõttu pingeline, jälgis ta seltsi tegevusi tavaliikmena kõrvalt. Esimese kursuse lõpus tehti talle ettepanek hakata seltsi juhtima ning teisel ja kolmandal kursusel täitiski ta õpingute kõrvalt BÜS-i presidendi rolli ning oli seejärel veel aasta sotsiaalürituste töögrupi juht. Ka nüüd, peale lõpetamist, hoiab ta seltsiga sidet kuuludes revisjonikomisjoni. „Olles ise seltsist niivõrd palju saanud, ei raatsi ma lahkuda ning olen oma tegemisi seal vähendanud järk-järgult,“ sõnab Hannes.
BÜS-i presidendi ametis õppis ta organisatsiooni juhtima. Ta hakkas lugema raamatuid juhtimisprintsiipidest ja harrastab seda siiani. Üks asi on see, kuidas kollektiivi koos hoida ja erinevate tasandite töö ära korraldada, saada läbi inimestega. Teine pool on tehnilised oskused, mida samuti tuleb omandada, näiteks tulemuslike koosolekute pidamine ja ülesannete delegeerimine.
Üliõpilasorganisatsiooni kuulumist peab Hannes ääretult väärtuslikuks kogemuseks. See on koht, kus sa saad katsetada ja õppida kartmata, et midagi lõplikult nässu keerad. Koht, kus kolistada ära kõik ämbrid ja õppida asju tegema läbi võimaluse neid ise praktiseerida. See on võimalus koguda teadmisi ja saada esimesi kogemusi, tunda kogukonda kuulumise tunnet, maandada koos teistega õppimisest tulenevaid pingeid, veeta koos huvitavalt aega ning tekitada rohkelt kontakte, mis kuluvad marjaks ära edaspidises elus.
Ole uudishimulik, leia oma tee
Õpingute lõpusirgel sai Hannes aru, et teadlase tüüpi inimene ta pigem ei ole. Ta oli küll põnevil praktikumidest ja nautis seda, et erinevalt mitme teise riigi ülikoolidest sai juba bakalaureuseõppes viibida palju laboris, kuid märkas ka, et näiteks kannatlikkust nädalaid mikroskoobi all preparaatidesse süveneda temas ei ole.
Korraldades BÜS-i kaudu üliõpilasüritust „Ruupor” sai ta võimaluse osaleda ärifestivalil Startup Day, kus tegi tutvust Tele2 esindajaga ja otsustas haarata kinni võimalusest kandideerida juhtkonna praktikale. Juhtkonna praktika Tele2-s on töökogemus kogenud mentori, juhtkonna liikme, käe all aasta vältel. Hannese mentoriks sai tehnoloogiadirektor. Aasta jooksul sai ta nii ülevaate ettevõtte toimimisest kui ka võimaluse ise ettevõtte töös tehisintellekti (TI) rakendamisega seotud projektides kaasa lüüa. Üks projekt, milles ta osales, tegi näiteks TI abil lihtsamaks Tele2 klienditeenindajate tööd.
Hetkel töötab Hannes infotehnoloogia arendustega tegelevas ettevõttes STACC OÜ müügi- ja projektijuhina. Ettevõte pakub tehisintellekti baasil lahendusi nii riigi- kui erasektorile.
Mida tähendab sulle alma mater ja erialadiplom geenitehnoloogias?
„Bakalaureusediplom näitab, et sa suudad alustatu lõpule viia. Tööturul saab lisaks omandatud erialale määravaks see, et sa suudad kriitiliselt mõelda, juhtida iseennast ja oma tööprotsesse, oled õppimisvõimeline ja hea suhtleja. See, mis on sinu diplomile kirjutatud, ei ole määrav. Tööturul tuli minule väga palju kasuks see, et olin ülikooli kõrvalt vabatahtliku töö käigus omandanud mitmel tasandil organisatoorseid ja sotsiaalseid oskusi. Lisaks erialastele teadmistele pakkus Tartu Ülikool mulle suurepärast keskkonda, kontakte ja võimalust saada kogemusi teistes tegevustes, mis on minu jaoks vähemalt sama väärtuslikud kui teadmised õpitud valdkonnast.“
Millised on sinu soovitused värskele sisseastujale?
„Gümnaasiumi lõpus võib olla raske teha ühte, lõplikku ja õiget valikut, mistõttu minu soovitus on alustada lihtsalt otsast minemist usaldades oma instinkte. Kui saad aru, et see ei ole üldse sinu jaoks, siis proovi midagi muud. Lõpuks on oluline püüda teha seda, mis sulle tunnetuslikult meeldib ja mida sa teha armastad.“
Hannese kuulumine organisatsioonidesse Tartu Ülikoolis õppimise kõrvalt:
- Bioteaduste Üliõpilaste Selts, 2 aastat seltsi president, 1 aasta töögrupi juht, seejärel revisjonikomisjonis (siiani)
- Tartu Ülikooli üliõpilasesindus, üliõpilaste esindaja molekulaar- ja rakubioloogia instituudi nõukogus
- Tartu-ülene tudengiorganisatsioon Ole Rohkem, liige
- Eesti Noorteühenduste Liit, nõukogu liige
Veel põnevat:
Õpingute kõrvalt astus Hannes üles päevajuhina loodus- ja täppisteaduste valdkonna tudengikonverentsil „Tehnoloogia ja loodus – harmoonia tuleviku nimel!“
Varem ilmunud:
Ülikool ja üliõpilased – kuidas teha koostööd, mis pakuks rõõmu mõlemale poolele?
Päisefoto: Jonas Erik Laane
Blogiloo autor: TÜMRI projektijuht Teele Eensaar
Vestlus Hannesega toimus 16. juunil 2025 ja selles osales ka TÜMRI kommunikatsioonispetsialist Jonas Erik Laane
