Marcella Laura Polverino ja Roger Rikberg õpivad Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi magistriõppes, kuid erinevatel õppekavadel. Uurisime üliõpilastelt, mida tuleb valiku tegemisel silmas pidada ja millised on olnud senised kogemused.
Biomeditsiini magistriõppekava
Marcella Laura Polverino
Marcella asus peale geenitehnoloogia bakalaureuseõpinguid Tartu Ülikoolis samas edasi õppima biomeditsiini magistriõppekaval. Valiku kahe TÜMRI-s pakutava magistriõppekava vahel (biomeditsiin ja molekulaarsed bioteadused) tegi ta lähtuvalt huvist saada teada rohkem inimesest. Seega langes otsus biomeditsiini õppekava kasuks. Õppakava koordineerib instituut koostöös TÜ meditsiiniteaduste valdkonnaga ja selles on õppeaineid nii meditsiinist kui ka molekulaar- ja rakubioloogiast.
Esialgu hirmutas Marcellat õppekava nimetuses sisalduv sõna „meditsiin“, mis viitas haiguste uurimisele ja inimese ravimisele. Tasapisi on aga õpingute käigus selgunud, et inimese ravini õppekava muidugi ei küündi, teadmisi jagatakse immunoloogiast, füsioloogiast ja patoloogiast, farmakoloogiast ja toksikoloogiast, kliinilisest geneetikast, laborimeditsiinist ja veel mitmest muust valdkonnast.
Marcella on lõpetamas esimest magistriõpingute aastat ning on leidnud rakenduse laboris, kus uuritakse neurobioloogiat ja psüühikahäireid. Ta tunneb, et on õiges kohas, teemad huvitavad teda väga. Oma tulevikku sooviks ta siduda just neurobioloogiaga ja veelgi konkreetsemalt mõne uue suunaga, näiteks neuroimmunoloogiaga.
Biomeditsiini õppekaval õppides tuleb arvestada vajadusega käia usinasti loengutes, seminarides ja praktikumides. Õppetöö maht on suur, eriti sügissemestritel. Paljud ained on kohustuslikud või osaliselt kohustuslikud, s.t puudumine tuleb kompenseerida täiendava kodutööga. Õppekava ülesehitus on samuti üsna range, s.t tervet rida kohustuslikke aineid. Valikuvabadus on antud valikainete võtmisel, kus võib leida selliseid põnevaid kursusi nagu näiteks reproduktiiv- või nanomeditsiin.
Tulevikuväljavaated õppekava lõpetamise järgselt on laiad – võimalik on jätkata teaduses ehk astuda doktorantuuri, minna tööle mõnesse farmaatsia- või biotehnoloogia ettevõttesse, siduda end mõne kliinikumi laboriga või molekulaardiagnostikaga. Võimaluseks on ka erinevate variantide kombinatsioon.
Õpingute kõrvalt on Marcella suutnud käia osakoormusega ka tööl. Ta tõdeb, et vajalik on paindlik tööaeg ja tööandja vastutulelikkus, kuna õpingud hõivavad ikkagi aja varahommikust pealelõunani. Nii nagu igal õppekaval õppides tuleb siin vägagi kasuks ajaplaneerimise oskus ning tahe teha kõvasti tööd.
Loe ka Marcella lugu geenitehnoloogia bakalaureuseõpingutest TÜMRI blogist.
Molekulaarsete bioteaduste magistriõppekava
Roger Rikberg
Valikuvabadus oma õppekava ise üles ehitada oli Rogerile kõige olulisem argument õpingute jätkamiseks. Otsus langes molekulaarsete bioteaduste õppekava kasuks, mille igas valikmoodulis jääb üliõpilasele võimalus täita kohustuslikust 30 EAP-st 12 enda vajadustest lähtuvalt.
Iseseisvalt õppekava koostamine Rogerit ei hirmutanud. Iga valikmooduli puhul oli tema enda valida, kas läbida ainult ühe kindla eriala õppeaineid või laiendada oma teadmisi teistest suundadest juurde võetuga. Sellisest vabadusest tundis ta varasemate õpingute jooksul enim puudust.
Võrreldes bakalaureuseastmega on magistriõppes palju suurem rõhk aruteludel, mille kaudu on Roger õppinud nägema erinevaid vaatepunkte ja arendanud oma kriitilist mõtlemist. Õppeainetes on tähtsal kohal metodoloogia – kuidas tõhusalt katseid läbi viia, hinnata tulemusi, teha järeldusi, analüüsida teadusartikleid.
Välisülikooli saab õppima minna molekulaarsete bioteaduste õppekava igas moodulis ja nii lühemaks kui pikemaks õpirändeks, kuid esmalt tuleb õppeplaan koos programmijuhiga ära kinnitada. Möödunud suvel veetis Roger ühe juulikuu nädala Belgias, millele eelnesid ja järgnesid kokkusaamised veebis.
Õppekava praktikavõimaluste kaudu on paljud Rogeri kursusekaaslased leidnud oma tulevase töökoha. Üliõpilasele annab praktika kogemuse sellest, mis toimub ülikoolist väljaspool. Rogeri sõnul ei pea praktika kõigile sobima, kuid ära tasub see proovida kindlasti, kasvõi selle pärast, et teada saada, mida sa kindlasti tulevikus teha ei soovi.
Molekulaarsete bioteaduste õppekava on Rogeri jaoks piisavalt paindlik, et käia õppetöö kõrvalt tööl. Oluline on osata oma aega planeerida. Täna on Roger magistriõpingute lõpusirgel, ära tuleb kaitsta ainult lõputöö.
Oluline teada
- Avalduste vastuvõtt Tartu Ülikooli magistriõppesse kestab kuni 1. juulini 2025 SAIS’is.
- Tutvu õppekavadega TÜMRI kodulehel.
Kogemuslood on kirjutatud Marcella Laura Polverino ja Roger Rikbergi ettekannete põhjal biomeditsiini ja molekulaarsete bioteaduste magistriõppekavade infotunnis, mis toimus 12. mail 2025.
Blogiloo autorid: TÜMRI projektijuht Teele Eensaar (Marcella lugu) ja TÜMRI kommunikatsioonispetsialist Jonas Erik Laane (Rogeri lugu).
Vaata järele: TÜMRI magistriõppe infotund 2025
