Õpetajate päeval on TÜMRI blogiloo fookuses Tartu Ülikooli arengubioloogia professor Osamu Shimmi ja meie instituudis värskelt doktorikraadi kaitsnud Vi Ngan Tran. Vestlesime lähemalt Eestis õpetamise ja õppimise teemadel.
Õppinud ja töötanud olete mõlemad mitmetes ülikoolides üle maailma. Mis on teile just Tartu Ülikooli puhul eriti silma jäänud?
Ngan: Magistriõppe ajal töötasin kaks aastat äädikakärbse mudeliga. Peale lõpetamist kandideerisin ma mitmetele doktoriõppe kohtadele – mitte ainult Euroopas, aga ka näiteks USA-s, Austraalias ja Jaapanis. Valiku tegemise lihtsustamiseks koostasin nimekirja professoritest, kelle juures kindlasti töötada soovisin ja Osamu oli üks nendest teadlastest. Ta töötas siis juba Eestis ja kui võimalus avanes, võtsin temaga ühendust.
Võrrelda on mul keeruline, kuna iga ülikooli puhul olin eri eluetapis. Näiteks Lõuna-Koreas (2015–2017 Hallymi Ülikoolis) õppides olin ma väga noor. Kindlasti on igal ülikoolil omad tugevused. Tartu Ülikoolis ja eriti meie instituudis on väga avatud ja sõbralik keskkond nii üliõpilaste kui ka professorite mõttes – mulle meeldib siin nii väga olla just selle tõttu.
Arvan, et see teebki Eesti eriliseks. Aasias on kultuur teistsugune – kõik on muidugi ka seal teineteisega väga sõbralikud, kuid mingid piirid on siiski seatud põlvkondade ja staatuste vahele. Seda küll ainult loenguväliselt – suhtlus klassiruumis jääb avatuks ka seal. Tartus ei ole ma kuskil selliseid piire tajunud.
Osamu: Helsingi Ülikoolis sain ma teha palju koostööd Tartu Ülikooli üliõpilaste ja teadlastega, kelle entusiasm ja hoolikus mulle väga silma jäid. Olles Soomes juba mõnda aega töötanud, tekkis mul soov luua uus uurimisgrupp mujal ja Tartu Ülikool tundus selleks väga hea valik.
Eesti ja Soome kultuurid on väga sarnased. Osamu, sina oled üliõpilasi juhendanud mõlemas riigis. Milliseid erinevusi oled märganud?
Osamu: Aasia ja Euroopa riigid ning USA on kultuurilt kõik väga erinevad. Euroopa puhul tean rääkida ainult Soomest ja Eestist. Neist mõlemas olen märganud, et üliõpilased oskavad hästi iseseisvalt tööd teha. Teadustöö tegemisel on see väga oluline oskus, kuid valede ootuste puhul võib see ka probleeme tekitada. Nende vältimiseks tuleb juhendajana natuke aega pühendada.
Ülikooli tulnud õpilastel tuleb kohaneda teadustöös nõutavaga – neilt oodatakse uute ideede ja teadmiste omandamist täiesti uues valdkonnas. Tihti vajab see varasemast natuke teistsugust mõtteviisi. Kui see on käes, läheb iseseisval õpilasel projektidega väga hästi.
Eestis ja Soome haridussüsteem ja õpilaste taust on sarnased, mistõttu palju erinevusi kahe riigi vahel ei esine. Spetsiifiliselt Eesti puhul on mulle silma jäänud õpilaste distsipliin – nad on õppimise juures väga täpsed.
Tihti räägitakse, et mõlemas riigis on õpilased tagasihoidlikud. Kas see vastab tõele?
Osamu: Oleneb, kellega võrrelda. Soome ja Eesti õpilased siinkohal ei erine. USA-s loengute andmine on näiteks täiesti teistsugune kogemus – õpilased on väga aktiivsed küsima ja kaasa rääkima.
Ngan: Mulle tundub, et seda on märgata ainult loengus. Näiteks, kui meie laborisse tulevad uued üliõpilased, on nendega väga kerge kiirelt sõbraks saada. Kõik kolleegid laboris on omavahel sõbrad ja saame hõlpsalt eri teemadel rääkida.
Kuidas jõudsite arengubioloogia valdkonda?
Ngan: Ausalt öeldes ei olnud isegi 2019. aastal veel mul kindlat mõtet tulla arengubioloogia juurde. Olin avatud mitmetele erinevatele pakkumistele meditsiinis ja teaduses. Osamu projekti kirjeldust lugedes teadsin, et asuksin tööle minu jaoks uues valdkonnas, aga töö mikroskoobiga, mis on mulle alati meeldinud, paelus mind.
Osamu: Doktorikraad on mul tegelikult biokeemias. Õpingute jooksul olin ma pikemat aega seotud valkude puhastamisega. Biokeemia on väga põnev eriala, kuid olemuselt kitsas – selles oli keeruline näha bioloogiat laiemalt. Mul tekkis mõte, et mõne mudelorganismi uurimine aitaks mind selles edasi. Olin väga huvitatud äädikakärbestest, kuna nad tundusid mulle hea mudelina teiste organismide uurimiseks. Läbi selle jõudsingi arengubioloogiani. Seal saab jälgida kõiki protsesse organismi sünnist täiskasvanuks saamiseni.
Kui keeruline on leida inimesi teie uurimisrühma?
Osamu: Tihti on õige inimese leidmine keeruline eriti meie valdkonnas. Äädikakärbse mudeliga uuringute tegemine nõuab väga häid teadmisi ning palju pühendumust ja motivatsiooni. Noor teadlane, kel on need omadused olemas, ei pruugi selle suuna vastu huvi tunda.
Paljudel on huvi sellise teadustöö vastu, mille tulemused otse inimest mõjutavad. Selle tõttu on keeruline leida õiget inimest. Mõni kord on nii nagu Ngani puhul – minuga võtab ühendust inimene, keda on inspireerinud mõni meie poolt varasemalt avaldatud publikatsioon. Kõik algab inimese enda huvist – kui talle teema meeldib, on tõenäoline, et ta õpib ja teeb tööd suure pühendumusega.
Intervjuu lõpus palusin Osamul ja Nganil rääkida, mida nad teineteise juures kõige enam hindavad. Järgnevad laused on mõlema poolt eraldi kirjutatud, mistõttu avaldame need originaalis, inglise keeles.
Osamu: Ngan Vi Tran is very motivated and active, taking the initiative to seek advice and feedback. She is open-minded and likes to try new ideas, which makes her different. She always wants to improve and grow. Ngan is very respectful and thankful, appreciating the time and help from others. Her strong work ethic and dedication to excellence means she delivers high-quality results, making her an outstanding mentee.
Ngan: Osamu has been more than just a mentor to me. As a scientist, his mindset is exceptional, and I have learned from him how to approach challenging scientific questions. As a supervisor, he aims to train and develop his students’ capacities. He never pushed me to do something strictly but always encouraged me to do more and step out of my comfort zone, allowing me to learn and grow by myself. I admire everything about him for that. If I were to describe him in three words, they would be science, wisdom, and unwavering kindness.
Vi Ngan Tran, CV:
- 2010–2014 Vietnami Riikliku Ülikool, bakalaureusekraad bioloogias;
- 2015–2017 Hallymi Ülikool (Lõuna-Korea), magistrikraad meditsiiniteaduses ja teadusassistent Molekulaarse Neurogeneetika Laboratooriumis;
- 2017–2019 Ho Chi Minhi Tehnika Ülikool (Vietnam), farmaatsiateaduskonna lektor;
- 2022-2024 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, arengubioloogia nooremteadur;
- 2024. aasta sügisel alustas järeldoktorantuuri Helsingi Ülikoolis.
Osamu Shimmi, CV:
- 1994–1997 Nippon Roche Research Center (Jaapan), teadur;
- 01.04.1997–30.09.1997 California Ülikool, järeldoktorantuur;
- 1997–2002 Minnesota Ülikool/Howard Hughes Medical Institut, järeldoktorantuur;
- 2002–2005 Minnesota Ülikool/Howard Hughes Medical Institut, teadusspetsialist;
- Alates 2005. aastast Helsingi Ülikoolis uurimisrühma juht;
- Alates 2020. aastast Tartu Ülikooli arengubioloogia professor ja uurimisrühma juht.
Vi Ngan Tran ja Osamu Shimmi vestlesid TÜMRI turundus- ja kommunikatsioonispetsialisti Jonas Erik Laanega 12. augustil 2024. Kaanefoto on tehtud intervjuu lõpus, arengubioloogia laboris. Blogiloo autor: Jonas Erik Laane.