Tartu Ülikoolis on tööl tehisarusaadikud, kelle prioriteet on toetada instituute tehisaru teadlikul ja süsteemsel lõimimisel õppekavadesse. Meie instituudis teeb seda Age Brauer – vilistlane, kes töötab mikroobigenoomika kaasprofessorina bioinformaatika õppetoolis ja on õppeaine Bioinformaatika II vastutav õppejõud.
Tehisarusaadikuna aitab Age meie instituudil teha ülevaateid, toetada õpiväljundite ja hindamise teemalisi arutelusid ning suunata tähelepanu sellele, milliseid tehisaruga seotud pädevusi peaksid lõpetajad ülikoolis omandama.
Age nõustab nii õppejõude, töötajaid kui üliõpilasi. Tema poole võib pöörduda ka näiteks sel juhul, kui on tekkinud vaidlusküsimus õppejõu ja üliõpilase vahel tehisaru kasutamise või mitte kasutamise ja selle tõendamise osas. Vajadusel saab ta küsimused ka edasi suunata või saadikute võrgustiku kaudu nõu küsida.
Saadiku kohustusi hakkas ta täitma kolm kuud tagasi. Seda kõike oma põhitöö, üliõpilaste lõputööde juhendamise, TÜ teaduskooli kursuse läbiviimise ja Eesti bioloogiaolümpiaadi lõppvooru ülesannetega tegelemise kõrvalt.
Ettepaneku võtta oma tööplaani tehisarusaadiku ülesanded tegi Agele meie õppekavade programmijuht Margus Leppik. „Õppetöös puutun ma samuti tehisaru teemadega paratamatult kokku, eks see oligi ka üks peamine argument minu enda jaoks, miks saadiku rollis olla,“ tõdeb Age.
Uurime Agelt, mida tehisarusaadik teeb, milliseid muutusi on õppetöös oodata ja kuidas ta ise tehisaru oma töös kasutab.
Kes on tehisarusaadik?
Instituutides ja kolledžites tegutsevate tehisarusaadikute eesmärk on toetada eelkõige programmi- ja õpijuhte, aga ka õppejõude tehisaru teadlikul ja süsteemsel lõimimisel õppekavadesse ning õppeainetesse. Selle vajaduse on toonud esile ka uus kõrgharidusstandard, mis eeldab tehisaruga seotud pädevuste arvestamist õppetöös.
Õppeprotsessis on oluline, et tehisaru toetaks õppimist, mitte ei asendaks seda. Samal ajal aitab teadlik kasutus valmistada lõpetajaid paremini ette tööturu ootusteks. Saadikud tegutsevad ülikooliülese võrgustikuna, mille ülesanne on kujundada ühiseid seisukohti ja suuniseid tehisaru kasutamiseks õppetöös.
Tehisarusaadik ei ole tehniline tugi ega arvutiabi pakkuja. Samuti ei ole ta korravalvur, kes jälgib või sunnib peale tehisaru kasutamist. Saadik on nõustaja ja toetaja, kes aitab leida teadlikke ja eesmärgipäraseid viise tehisaru kasutamiseks. Õppejõud ja teadlased saavad saadiku poole pöörduda, kui neil on soov jagada kolleegidega oma tehisaruga seotud kogemusi või korraldada sel teemal koolitusi ja arutelusid – saadik aitab neid koostöövorme organiseerida.
Millised on sinu peamised ülesanded tehisarusaadikuna meie instituudis ja kes on sinu peamised koostööpartnerid selles töös?
Minu peamine koostööpartner on meie programmijuht Margus ning minu roll on vahendada saadikute võrgustiku kaudu saadud soovitusi, suuniseid ja teiste instituutide häid praktikaid. Samuti viin võrgustikku edasi küsimusi ja probleeme, millele meil endal kohe head lahendust ei ole, et neid ühiselt arutada. Välistatud ei ole tehisaru probleemküsimuste panga loomine, kuna paljud küsimused on üksusteülesed.
Praegu on kõige ajakriitilisem töö seotud lõputööde kaitsmise protsessi ja juhendite uuendamisega. Eesmärk on, et järgmise kevade kaitsmised toimuksid juba uue juhendi alusel. Laiemalt pooldan aga süsteemset ja läbimõeldud lähenemist, et hiljem ei peaks tehtut ümber korraldama. Seetõttu ei ole me keskendunud kiiretele koolitustele või õpitubadele, vaid alustanud õppekavade tasandilt – kõigepealt sõnastame tehisaruga seotud õpiväljundid kõigis õppekavades. See töö käib paralleelselt üldise õppekavaarendusega.
Kui õppekavade raamistik on paigas, saame liikuda edasi õppeainete tasemele ning seejärel juba konkreetsemate rakenduste, meetodite ja praktiliste võimaluste juurde.
Milliseid tehisaru tööriistu sa soovitaksid?
Kriitiline mõtlemine ja metoodiline arusaam on tähtsamad kui konkreetne tehisaru platvorm või tööriist. Tehisaru kasutamisel on üks universaalne printsiip, mis kehtib iga rakenduse puhul: mida täpsemalt oskab kasutaja tehisarule anda sisendi või juhise — näiteks küsimuse, käsu, kirjelduse või ülesande (eesti keeles: viip; inglise keeles: prompt) või paluda saadud tulemust täiendada, seda asjalikuma väljundi ta saab. Lõplik vastutus oma töö tulemuse eest jääb alati inimesele endale sõltumata sellest, kas ta kasutas selleni jõudmisel tehisaru või mitte.
Kui me räägime suurtel keelemudelitel põhinevatest rakendustest, siis ilmselt paljud on juba oma lemmikud leidnud või lihtsalt kujunenud harjumusele truuks jäänud. Olgu see siis ChatGPT, Claude, Gemini, Microsoft Copilot või midagi muud.
Paratamatus on see, et tasuta versioonidel tulevad ühel hetkel piirangud ette, kuid ma loodan, et vähemalt hetkel meie õppeainetes sellest väga suurt probleemi ei teki. Ülikooli poolt on täna kõigile töötajatele ja üliõpilastele tagatud tasuta kasutamiseks Microsoft Copilot.
Esimesed juhised, mille jaoks ja kuidas tehisaru kasutada, saab ülikooli tehisaru veebilehelt, kuhu on koondatud levinumate rakenduste põhinimekiri, lühikirjeldused ja ka näidisülesanded. Soovitan seda lehekülge külastada, eriti juhul, kui tehisaru maailm on siiani puutumata või kaugeks jäänud.
Tehisaru alla ei kuulu vaid suuri keelemudeleid kasutavad rakendused. Olemas on ka mitmeid erialaspetsiifilisi tehisarul põhinevaid tööriistu, näiteks AlphaFold, mis ennustab valkude ruumilist struktuuri. Selle aasta alguses publitseeriti ajakirjas Nature tööriist AlphaGenome, mis analüüsib DNA regioone ning ennustab, kuidas geneetilised muutused võivad mõjutada geenide regulatsiooni ja haigustega seotud protsesse. CellTypist on tööriist, mis ennustab üksikraku RNA sekveneerimise andmete põhjal rakutüüpi. Kasutada saab mikroskoopiapilte analüüsivaid rakendusi ning kindlasti on taolisi meie õppekavadega seonduvaid sobivaid rakendusi väga palju veel. Olulisemad neist peaksid jõudma ka meie õppeainetesse. Sealt tulebki erialaspetsiifiline tehisarupädevus, mille oma õppuritele anname.
Kutsun siinkohal meie õppejõude üles oma teadmisi ja kogemusi ka kolleegidega jagama – kui mõni väga hea tööriist on silma jäänud ja ehk juba enda teadustööski kasutuses, siis jagame infot nii kolleegidele kui õppetöös ka tudengitele.
Milliseid neist sa ise kasutad?
Olen kasutanud mitmeid tehisaru tööriistu, kõige rohkem ilmselt ChatGPT-d ja ülikooli pakutavat Copilot’it. Bioinformaatikas on tehisaru toonud selge ajavõidu eelkõige koodi ja skriptide kirjutamisel. Teaduskirjandusega töötamisel kasutan sageli Elicit.com-i, et saada kiire ülevaade. Lisaks kasutan erinevaid tehisarurakendusi selleks, et võrrelda artiklite metoodikaid ja tulemusi enne põhjalikumat süvenemist.
Millised on tudengite kogemused?
Tehisaru toob õppetöösse eelkõige vajaduse õppimist teadlikumalt toetada.
Olen meie tudengite käest sellel teemal arvamusi juba küsinud. Paljud tudengid kasutavad tehisaru oskuslikult – näiteks kordamiseks, keeruliste mõistete lihtsamaks selgitamiseks või seoste loomiseks erinevate teemade vahel. Just viimane on midagi, millest tudengid õppetöös puudust tunnevad ning millele võiksime ka õppejõududena rohkem tähelepanu pöörata.
Samas vajavad mõned õppijad rohkem suunamist, et mõista, milline tehisaru kasutus toetab õppimist ja milline mitte. Huvitaval kombel on osa tudengeid muutunud tehisaru suhtes isegi liiga skeptiliseks. Kriitiline suhtumine on muidugi vajalik, kuid oluline on näidata ka seda, kuidas tehisaru saab aidata analüüsida, mõelda ja järeldusi teha. Nii võib tehisarust saada vahend, mis toetab just neid oskusi, mille arendamine on hea õpetamise keskmes.
Üks tehisaru kasutamise üldpädevus on meil juba osaliselt saavutatud – teatakse, et väljundi osas tuleb olla kriitiline. Nüüd tuleb teha uuesti julgustavaid samme ja näidata, et tehisarust võib päris palju kasu ka olla.
Age Brauer
Too palun näiteid, kus tehisaru on õppetöö läbiviimist parandanud ja lihtsustanud
Õppejõu vaatest on palju võimalusi, kuidas tehisaru õppetöö ettevalmistamisel ja läbiviimisel rakendada. Ülikooli väga aktiivne e-õppe meeskond korraldab sellel teemal ka sisukaid ja praktilisi koolitusi, millel tasub kindlasti silma peal hoida ning võimalusel nendest osa võtta. Teemadering on lai – alates õppeaine õpiväljundite sõnastamisest kuni hindamismaatriksite loomise ja tudengitele tagasiside andmiseni. Vähemalt esialgse mustandi saab tehisaru abil koostada väga mitmes tööetapis.
Need koolitused võivad anda ka uusi ideid, kuidas suunata üliõpilasi oma õppeaines teadlikult tehisaru kui õpiassistenti kasutama. Seetõttu soovitan osaleda avatud meelega ka siis, kui näidisülesannete stiil ei ole otse teie õppeainesse ülekantav.
Oma õppetöös kasutan tehisaru näiteks keeruliste teemade lihtsustamiseks, ülesannete juhendite selguse hindamiseks ja testiküsimuste genereerimiseks.
Huvitava tähelepanekuna tõid meie üliõpilased välja, et just tehisaru leviku tõttu on õppejõud hakanud looma märksa huvitavamaid ja elulisemaid ülesandeid.
Age Brauer
Kuidas on tehisaru muutnud õppejõudude tööd ja tudengite suhtumist õppimisse ning hindamisse?
Arvan, et praeguseks on kõik õppejõud pidanud õppetööd tehisaru tõttu vähemalt mingil määral ümber mõtestama – eriti seda, mida ja kuidas oma õppeaines üldse hinnata. Kuigi paljud tudengid suhtuvad tehisaru vastustesse juba kriitiliselt, kasutatakse seda vahel siiski lihtsalt aja kokkuhoidmiseks, mis on meie tunniplaanide tiheduse juures inimlikult absoluutselt mõistetav või kergemalt läbi saamiseks. Tahaks loota, et selliseid tudengeid, kes tehisaru juttu alati päris puhta kullana võtavad, meil praeguseks enam ei ole või on neid väga vähe.
Samas tekitab probleeme ka vastupidine olukord: tudengid, kes kasutavad tehisaru teadlikult ja õppimist toetavalt, võivad tunda ebaõiglust, kui õppejõud eeldab, et nagunii kavatsevad kõik tehisaru abil ainest lihtsalt läbi saada. Tehisarusaadikud on jaganud muljeid olukordadest, kus tudengid varjasid tehisaru kasutamist õppejõu eest meeleheitlikult ka siis, kui see oli õppejõu poolt õppeaines selgesõnaliselt algusest peale lubatud.
Kas akadeemiline ausus tehisaru ajastul on võimalik?
Loomulikult toob tehisaru kasutamine õppetöös kaasa küsimusi akadeemilise aususe kohta. Tehisaru kasutamise reeglid peavad olema kõigepealt selgelt sõnastatud – kindlasti kogu õppeaine kohta üldiselt ja vajadusel täpsustatult konkreetsete hindamiseülesannete juhistes. Kui reegleid kirjas ei ole, siis on tehisaru kasutamine vaikimisi lubatud ja tagantjärele ei saa tudengitele midagi ette heita.
Reeglite kirja panemisega me instituudis ka aktiivselt tegeleme. Kõik meie õppeainete vastutavad õppejõud on saanud soovituslikke näiteid, kuidas seda teha. Tehisaru kasutamise täielik keelamine näiteks kogu õppeaine ulatuses ei ole mõistlik lähenemisviis, kuna kontrollida me seda ei saa.
Reegleid luues tasub vaadata kõiki õpiväljunditega seotud hindamisülesandeid ja mõelda, kas ja millisel määral on tehisaru kasutamine selle ülesande puhul veel aktsepteeritav. Näiteks kas mõnes konkreetses etapis võiks see olla lubatud? Kas need etapid, kus ma ei luba tehisaru kasutamist, on tegelikkuses ka hinnatavad nii, et mittekasutamine on kontrollitav? Kui tehisaru kasutamine on lubatud, siis kuidas peab tudeng selle kasutamist näitama? Kus need piirid täpselt jooksevad, sõltub suuresti õppeainest ja erialast ning on seetõttu eelkõige õppejõu kui oma valdkonna eksperdi otsus.
Lõputööde puhul on ülikoolis kujunemas arusaam, et kirjalik töö ei saa enam lõpphindes omada nii suurt kaalu kui varem ja olulisemaks muutub kaitsmisel toimuv arutelu – see, kui hästi tudeng suudab oma tööd, selle järeldusi ja valikuid kohapeal oma sõnadega selgitada ja kaitsmiskomisjoni küsimustele vastata. Arutatakse, kas ja kui palju saab kaitsmisele kuluvat aega pikendada. Lisanduvad veel mitmed asjaolud, mille eest tuleb hoolt kanda, näiteks kaitsmiste salvestamine, sest ka apellatsioonide puhul ei saa kirjalikule tööle enam omistada nii suurt kaalu. Mis saab siis, kui tudeng ei soovi, et salvestatakse? Soovitusena on kõlanud ka lõputöö kui protsessi hindamine. See tähendaks, et hinne ei moodustu ainult vormistatud kirjaliku töö ja kaitsmise põhjal, vaid hõlmab ka kõiki sellele eelnevaid etappe.
Lisaks on väga oluline teadvustada ka andmekaitse ja autoriõigustega seotud küsimusi. Kõiki andmeid, tekste või materjale ei tohi tehisaru tööriistadesse sisestada, isegi juhul, kui kasutaja on seadetes keelanud vestluste kasutamise uute mudelite treenimiseks.
Tehisintellekt Tartu Ülikoolis
Lähenevad sisekoolitused ülikoolis:
9.06. Praktiline NotebookLM-i koolitus õppejõududele (avatud kõikidele valdkondadele)
11.06. Videote loomine Elai keskkonnas TI abil (Elai on Panoptoga liidestatud keskkond, kus saab TI abiga luua videosid)
16.06. ja 08.09. Õppemoodulite ja õppeassistentide loomine Nolej’i abil (Nolej võimaldab etteantud dokumentide, veebilehtede ning audio- või videofailide alusel TI abil luua interaktiivseid õppemooduleid ning tekstirobotina toimivat õppeassistenti, mis vastab ainult etteantud materjalide põhjal, mitte laiemalt)
29. septembril toimub tehisaru teine pädevuspäev, mis on suunatud kogu ülikooliperele ja kus toimuvad plenaararutelud ning praktilised töötoad.
Avalik debatt Tartu tudengipäevade raames 27.04.2026
Kuidas tehisaru muudab õppimist?
Intervjuu valmis koostöös Age Braueri, Jonas Erik Laane ja Teele Eensaarega. Teksti toimetas Teele Eensaar.
