Maaelu Teadmuskeskuse Saku labori Taimetervise ja mikrobioloogia valdkonna peaspetsialist Anette Stražev lõpetas 2025. aastal Tartu Ülikoolis magistrantuuri molekulaarsete bioteaduste erialal. Õppekavalt omandatud teadmised on teinud temast täna hindamatu spetsialisti, kes tagab labori võimekuse sekveneerimisandmeid süvitsi analüüsida.
Anette Stražev jõudis Maaelu Teadmuskeskuse Saku laborisse juba bakalaureuseõpingute ajal, kui ta otsis Eesti Maaülikooli suvepraktikaks kohta. Raplamaalt pärit tudengina soovis ta praktika läbi viia kodu lähedal. Pakkumisi sirvides köitsid teda just Saku labori võimalused, eelkõige taimetervise ja mikrobioloogia valdkond.
„Praktika alguses tutvustati mulle kõike, mida laboris teha sai. Esialgu aitasin nematoode (ümarussid, toim.) mikroskopeerida, edasi sain juba uurida putukaid ja baktereid,“ meenutab Anette. Mida rohkem ta laboritöösse süvenes, seda enam hakkas teda paeluma taimeviroloogia. Just sealt avanes tema jaoks molekulaarbioloogia maailm ja soov jääda laboriga seotuks ka pärast praktika lõppu. Anette rääkis oma huvist jääda laborisse kauemaks valdkonnajuhi Helena Lasner-Ivarola ning viroloog Piret van der Smaniga, kelle juhendamisel jätkus tema suvi Saku laboris.
Laboriga jäi Anette seotuks ka bakalaureusetöö kaudu. Kui ta uuris, kas lõputööd on võimalik Maaelu Teadmuskeskuses teha, pakkus Piret talle konkreetse teema: kartulil esinevate viiruste DNA ja RNA eraldamise meetodite katsetamine ning nende efektiivsuse võrdlemine. Teinegi praktikasuvi möödus Saku laboris ning pärast seda jätkas Anette tööd juba vanemspetsialistina.
Vajadus osata bioinformaatilist andmeanalüüsi
Juba bakalaureuseõpingute ajal hakkas Anette uurima, millist eriala magistris edasi õppida. Ühe võimalusena vaatas ta Tartu Ülikooli molekulaarsete bioteaduste õppekava, kuid alguses eelkõige selleks, et saada tugevam tervikpilt molekulaarbioloogiast.
Otsustavaks sai aga väga praktiline vajadus. „Ühel päeval tuli Piret minu juurde jutuga, et kuule – meil on sekvenaator. Kas sa tahaksid proovida sellega tööd teha?” räägib Anette.
Sekveneerimise maailm ei tähendanud enam ainult proovi ettevalmistust ja laborirutiini. Peagi sai selgeks, et keerulisem osa algab siis, kui masin on oma töö ära teinud: kuidas sekveneerimisandmetest saada vastused, mida labor ja klient päriselt vajavad?
„Sekveneerimise keemilise osa läbi viimiseks on olemas kitid ja standardprotokollid, kuid andmete süstemaatiline analüüs on hoopis keerukam protsess. Nii suunas Piret mind bioinformaatika poole. Jõudsin suure rõõmuga tagasi molekulaarsete bioteaduste juurde, sest selgus, et selleks ei pea minema välismaale õppima – seda saab teha Tartu Ülikoolis!“
– vilistlane Anette Stražev
Töö ja õpingute ühtlustamine
Magistriõpingute ajal jagas Anette oma aega Tartu ja Saku vahel. „Õppetöö ajal tegin kooliasju, vaba aeg jäi töö tegemiseks. Kõike tuli hoida järje peal,“ kirjeldab ta. Vähemalt kord nädalas käis ta Saku laboris kohapeal märgtööd tegemas ning andmetöötluse osa tegi kodus. Ta rõhutab, et tööandja paindlikkus mängis suurt rolli, et õpinguid ja tööd ühitada.
„Mingil määral oli see kindlasti kurnav. Ainult tahtmisest ei oleks piisanud – mind motiveeris selge vajadus õppida, kuidas laboris saadud andmetega edasi töötada. Ilma tausta ja teadmisteta ei osanud ma andmetega midagi teha,“ ütleb Anette.
Anette Stražev
• lõpetas 2025. aastal Tartu Ülikooli molekulaarsete bioteaduste õppekaval
• töötab täna Maaelu Teadmuskeskuse Saku laboris taimetervise ja mikrobioloogia valdkonna taimeviroloogia ja bioinformaatika peaspetsialistina
• on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vilistlane
Pilt Anettest on tehtud Tartu Ülikooli molekulaarsete bioteaduste magistriõppe lõpuaktusel 2025. aastal.
Oma magistritöö kirjutas Anette Tartu Ülikoolis teemal: „Kõrge läbilaskevõimega sekveneerimise rakendamine viiruste tuvastamiseks Eesti seemnekartulis ja kartuli Y-viiruse tüvede identifitseerimine bioinformaatiliste meetoditega“.
See uuring oli loogiline jätk tema varasemale bakalaureusetööle. Magistritöö juhendaja oli Maaelu Teadmuskeskuse endine viroloog Piret van der Sman, kes on alates 2024. aastast Saku labori juht. Viiruse tüvede määramist juhendas Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis bioinformaatika suunal Tarmo Puurand.
Lõputööks vajalikud algandmed pärinesid Pireti doktoritööst ning magistriõpingud andsid Anettele just selle kogemuse, mida ta vajas: kuidas sekveneerimisandmeid bioinformaatiliselt töödelda ja tõlgendada. Ta toob näiteks oskused, mis on töös otseselt vajalikud – de novo assambleerimine ning fülogeneetiliste puude koostamine.
„Hindan molekulaarsete bioteaduste magistrikraadi väga kõrgelt. Selleta ei oleks mul oskust arendada laboris edasi sekveneerimisandmete analüüsi suunda. Bioinformaatika kiires maailmas on oluline teada, millised on tööks parimad tööriistad täna ja millised uuendused ootavad lähitulevikus.
– vilistlane Anette Stražev
Anette sõnul liigub valdkond tervikuna selgelt sinnapoole, et sekveneerimisandmeid kasutatakse üha rohkem ka rutiinses diagnostikas. Näitena toob ta Hollandi taimetervise laborid, kus enamus proovid läbivad esmalt sekveneerimise ning haigustekitajate leiud kinnitatakse seejärel mõne teise molekulaarse meetodiga, näiteks PCR-iga.
Paindlik õppekava
Molekulaarsete bioteaduste õppekaval õppima asudes saab iga üliõpilane keskenduda endale sobivale erialale. Valida tuleb tal inimgeneetika ja bioinformaatika, rakendusgeneetika ja -mikrobioloogia ning molekulaar- ja rakutehnoloogia suuna vahel. Anette kiidab väga, et üliõpilane saab oma õppekava üles ehitada edasistest plaanidest lähtuvalt.
Õppeaineid ei pea ka ainult ühe suuna piires valima. Näiteks ei olnud bioinformaatika alla kuuluv inimgeneetika Anette prioriteet põllumajanduses töötamisel. Sellest lähtuvalt mängis Anette oma valikutega, et ta saaks kogu õppetööst võimalikult palju kasu.
Biomeditsiini ja molekulaarsete bioteaduste õppekava võimalustest leiad ülevaate Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi (TÜMRI) kodulehelt.
- Avalduste vastuvõtt Tartu Ülikooli magistriõppesse kestab kuni 30. juunini 2026 SAIS’is.
Maaelu Teadmuskeskus pakub üliõpilastele praktikavõimalusi erinevates üksustes, sh laborites. Praktikakohtade ja kandideerimise kohta loe lisa Maaelu Teadmuskeskuse veebilehelt.
Käesolev lugu valmis TÜMRI turundus- ja kommunikatsioonispetsialisti Jonas Erik Laane, Anette Straževi ja Piret van der Smani koostöös. Tekst on kirjutatud vestlusest Anette Straževiga 12. märtsil 2026.
Loo kaanepildil on Anette oma tööarvuti taga, mille ekraanilt on näha bioinformaatilise analüüsi tulemusi: vasakul Kraken2 taksonoomiaraport ning paremal Geneious Prime’is kokku pandud genoom.
