Üliõpilased Grette-Ly Mäesalu ja Lisette Haug õpivad kolmandat aastat geenitehnoloogiat Tartu Ülikoolis ja on kindlal sammul jõudmas õpingute lõpusirgele. Talvisel eksamiperioodil palume neil korraks meenutada, kuidas nad erialani jõudsid ja mida õpivad nad täna süvitsi.
Intervjuule saabuvad Grette-Ly ja Lisette ühel õrna lumekattega detsembrikuu päeval koos. Nad on head sõbrad ülikooli teisest kursusest alates, Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi juhtkonda kuulumise ajast.
Geenitehnoloogia paljudest harudest on nad tänaseks valinud erinevad suunad, kuid teekond algas mõlemal tüdrukul ühisest huvist inimese kehas toimuvate protsesside vastu.
Müstiline inimkeha
Otsus tulla geenitehnoloogiat õppima küpses Grette-Lyl ja Lisettel alles gümnaasiumis. Väiksena oli mõlemal mõte saada arstiks. „Mind on alati hullult huvitanud, mis, miks ja kuidas kõik meie kehas toimub. Eriti põnev on inimese immuunsüsteem,” selgitab Grette-Ly.
Lisettel oli plaan arstiks saada kirjas juba lasteaia lõputunnistusel. See mõte, millest sündis ka armastus bioloogia vastu, saatis teda 9. klassini. Gümnaasiumis otsustas Lisette ümber, et arsti temast ei saa.
„Aasta-aastalt sai üha selgemaks, kui kaua õpingud kestavad ja milline näeb välja arsti tööpäev – soovisin jääda meditsiini juurde, kuid mõnel muul erialal.”
Lisette Haug
Bioloogia muutus Lisettele õppeainena eriti põnevaks, kui uue teemana lisandus juurde inimese geneetika. Varakult ülikoolide õppekavasid sirvides tundus geenitehnoloogia suurepärane võimalus seda valdkonda süvitsi tundma õppida.
Grette-Ly sai geenitehnoloogiast esimese ettekujutuse koolitunnist, kus eriala tutvustas säravalt üks Tartu Ülikooli üliõpilane. Ettekanne, mille juurde demonstreeriti DNA eraldamist, muutis tema arusaama valgest bioloogiast – see oli palju meditsiinilisem, kui ta esialgu arvata oskas.
Grette-Ly ja Lisette osalesid gümnaasiumis Tartu Ülikooli teaduskooli e-kursusel „Geenid – müüdid ja tegelikkus”, mis äratas mõlemas veel suurema huvi valdkonna vastu. Foto: Mariana Tulf
Geenitehnoloogi lai tööpõld
„Geenitehnoloogia võlu peitub selles, kui vähe me tegelikult teame. Siin erialal õpid sa ära, kuidas õppida,“ mainib Lisette. Nähtamatu bioloogia avaras maailmas saab uurida naftat hävitavaid baktereid, neid nakatavaid viirusi, määrata toidu päritolu ja lahendada tüviraku müsteeriumit – tööpõld on lai.
Ülikooli astusid tüdrukud mõttega, et kohe saab laborisse, teha kõike. Algul tabas neid kerge šokk, kui esimesel õppeaastal ootasid lisaks mikro- ja rakubioloogiale ees matemaatika, füüsika ja keemia.
Tüdrukud kinnitavad, et isegi õpingute lõpusirgel on neile geenitehnoloogiast teada ainult väga väike osa. Küsin Grette-Lylt ja Lisettelt, mida nad uurivad oma lõputööna.
Kuidas jõudis Grette-Ly oma uurimisteemani?
Huvi organismis toimuvate muutuste vastu süvenes mul arengubioloogia praktikumides, kus saime jälgida lindude ja hiirte embrüo erinevaid arenguetappe ja loengutes, milles räägiti loomkatsete olulisusest.
Mõlemast ajendatult leidsin omale lõputöö teema. Uurin molekulaarpatoloogia uurimisgrupis, miks ja kuidas tekib meis immuunvastus erinevate haigustekitajate vastu.
Täpsemalt proovin leida viise, kuidas vähendada vähiteraapia mõju ühele immuunorganile (tüümusele). Minu tööd juhendab Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg.
Kuidas jõudis Lisette oma uurimisteemani?
Mina uurin bioinformaatika ja genoomse epidemioloogia uurimisgrupis emakamüoomide geneetilisi riskifaktoreid ja proovin leida võimalikke ravimsihtmärke, tuginedes Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu ja Soome FinnGen andmetele.
Leidsin oma teema I kursuse õppeainest „Sissejuhatus geenitehnoloogiasse“, kus minu praegune lõputöö juhendaja, Tartu Ülikooli genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk, rääkis naiste reproduktiivtervisele keskenduvatest uuringutest.
Kõik tervisega seotud valdkonnad on tohutult põnevad ja mind kõnetas tema ettekande peamine murekoht – naiste tervis on Eestis alauuritud.
Lisette ja Grette-Ly bioloogiaõppuri starter pack
- Tundud kõigile ülitark. Räägid terminitest, millest ei saa aru sõbrad ega vanemad.
- Harjud ära laboriproovide lõhnaga. Mõnel juhul võid õppida tundma mikroobide lõhna.
- Planeerid oma aega ja väärtustad und. Eksameid on palju ja hinded ei defineeri sind.
- Õpid kõige kohta päevikut pidama. Märgid kõik oma tegevused üles laboris ja mujal.
Geenitehnoloogias tuleb oma lõputöö teemale varakult mõelda, mille tõttu külastatakse õppeainete raames mitmete asutuste laboreid. Veel parema ülevaate eri võimalustest saavad Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi liikmed, kus üliõpilased korraldavad ise õppekäike.
„Igas laboris on oma kodukord, rohkem saab ise oma asju teha ja sealt tekib ka suurem huvi. Saan kõik vajalikud etapid tulemuseni jõudmiseks ise läbida,“ selgitab Grette-Ly.
Ta lisab, et uurimisrühmi on valikus palju ja teemad ei piirdu märja laboriga. Viimane hõlmab sisuliselt kogu laboratoorset tööd – pipeti kasutamisest mikroobide uurimiseni. Võrdselt palju võimalusi on aga kuivas laboris, kus analüüsitakse geeniandmeid.
Valdkonnas hinnatakse inimesi, kes on bioloogilise mõtlemisega, aga huvituvad andmete analüüsimisest. Näiteks peab Eesti geenivaramus töötav teadlane koguma statistilisi andmeid ja oskama neid enda jaoks mõtestada. Geeniandmetes on siiani peidus palju uut teadmist inimese pärilikkusest.
Iga kogemus on uus ja väärtuslik
Värskele geenitehnoloogia tudengile on eriti hea koht uute sõprade leidmiseks Bioteaduste Üliõpilaste Selts. „Seltsi liikmed hoiavad kokku. Mulle meeldib see mõte, et leian sealt tuge ja saan seda pakkuda teistele,“ selgitab Grette-Ly.
Bioteaduste Üliõpilaste Seltsist otsivad üliõpilased võimalust ühiselt aega veeta, mille tõttu võetakse ühiselt ette mitmeid erinevaid tegevusi.
Näiteks korraldab selts tudengitele karaokeõhtuid, laua- ja mälumänguõhtuid ning Tartu tudengipäevadel ja teadlaste ööl põgenemistube.
Pildil (vasakult): Grette-Ly ja Lisette esindamas Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi vahvlikohvikut Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi 35. aastapäeval. Foto: Andres Tennus
Seltsi bioettevõtluse töögrupi ühe juhina aitas Grette-Ly korraldada üliõpilaste külastusi ettevõtetesse ja motiveeris tudengeid iseseisvalt erinevaid praktikakohti uurima. Täna hindab ta seda kogemust väga:
„Töögrupi juhina pead arvestama, et selts on vabatahtlik ja ülikoolis on õppetöö kõrvalt keeruline kõigeks aega leida. Kui tundub, et kõike teha ei jõua, teata viisakalt ette ja sinust saadakse aru.“
Grette-Ly
Lisette lisab, et seltsi kuuluvad vanemad tudengid oskavad julgustada nooremaid. Ta jagab soovitust praktikakohale kandideerimiseks: „Ära mõtle väga pikalt, saada see kiri lihtsalt ära!“
Lisette juhtis seltsis õppekvaliteedi töögruppi, mille liikmed analüüsivad geenitehnoloogia ja bioloogia üliõpilaste tagasisidet õppekavale ja annavad programmijuhile ülevaate murekohtadest. Täna jätkab ta seda tööd kursusevanemana, esindades üliõpilasi ka instituudi nõukogus.
„Nõukogu koosolekutel võib üliõpilase vaade tihti tagaplaanile jääda. Oluline on vahel meelde tuletada, millised tunded ja seisukohad meil on.“
Lisette
Tema sõnul on väga kerge märgata, kui õppejõud tõesti hoolivad tudengitest ja proovivad ka loengus rääkida rahulikus tempos, võimalikult arusaadavalt ja elulisi näiteid kasutades. „Uut teemat õppides on kõige olulisem, et saan küsida ja ei pea tundma sellest häbi,“ lisab Lisette.
Üliõpilastega vestles 11. detsembril 2025 blogiloo autor, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Jonas Erik Laane.
Miks tulla õppima geenitehnoloogiat?
Geenide muutmine ja biotehnoloogia on üks kiiremini arenevaid tehnoloogia harusid, millel on suur mõju nii meditsiinile, keskkonnale, põllumajandusele kui teadusele. Õppetöö käigus saad põhjaliku ülevaate geneetikast, raku- ja molekulaarbioloogiast ning nende rakendustest nii teoorias kui praktikas.
Lisalugemist
- Vastuvõtutingimused Tartu Ülikooli kodulehel;
- Geenitehnoloogia õppekava videotutvustus.
- „Terevisiooni“ saatelõik: geenitehnoloogia üliõpilane õpetab sadestama süljest DNA-d;
- Artiklid meedias TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadustööst.
- Saatelõigud ja loengud TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadustööst.
