Molekulaarsete bioteaduste magistrant Jana Tammemets sooritas sügissemestril praktika Salutaguse Pärmitehases Raplamaal. Praktika, mis algas kesksuvel meililistis märgatud kuulutusest, viis ta rahvusvahelise ettevõtte jätkusuutlikkuse töörühma ning andis võimaluse päriselt panustada ettevõtte keskkonnamõju vähendamisesse.
Jana oli juba mõnda aega mõelnud, kuidas oma erialaseid teadmisi ülikooliväliselt proovile panna. Kui suvel ilmus üliõpilaste listi pakkumine praktikaks Salutaguse Pärmitehases, tundus see kohe õige koht.
Pärast veebikohtumist ettevõtte jätkusuutlikkuse ja regulatiivsete küsimuste juhiga, tulevase praktikakoha juhendajaga, oli otsus tehtud. „See tundus võimalusena teha midagi päriselt kasulikku,” ütleb Jana.
Mis on ESG ja miks see loeb?
Salutaguse Pärmitehas kuulub rahvusvaelisse Lallemandi kontserni, kus töötab üle 5000 inimese rohkem kui 45 riigis. Viimastel aastatel on ettevõte tugevdanud oma keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispõhimõtete (ESG) rakendamist. Praktikandina liituski Jana ESG töörühmaga.
Tema ülesandeks oli analüüsida ettevõtte tarneahela ja tootmisega seotud kasvuhoonegaaside heitmeid ehk nn Scope 3 andmeid.
See tähendas:
- keskkonnaandmete töötlemist Excelis,
- heidete ja veekasutuse aruannete koostamist,
- süsinikuarvestuse toetamist,
- ESG aruandluse sisendi ettevalmistamist.
Töö ei olnud lihtsalt tabelite täitmine – tegemist oli andmetega, mille põhjal tehakse ettevõttes tulevikus otsuseid keskkonnajalajälje vähendamiseks.
Python päästab päeva
Praktika üks põnevamaid hetki saabus siis, kui Jana sai ülesande arvutada Excel failis ligi 10 000 kirje ulatuses vahemaad alg- ja lõpp-punktide vahel. Esialgne plaan nägi ette käsitsi andmete töötlust, mis oleks olnud väga ajamahukas ning kätkenud endas ka potentsiaalselt vigu.
Jana otsustas kasutada oma programmeerimisoskusi. Tartu Ülioolis omandatud Python’i teadmiste abil lõi ta tehisintellekti toel koodi, mis automatiseeris kogu protsessi. Koodi kirjutamisele läks tal umbes tund aega ja andmete töötlemisele 10 minutit.
Töö, mis oleks käsitsi olnud ajamahukas ja tüütu, sai tehtud kiiresti ja efektiivselt. „See oli hetk, kus sain päriselt aru, kui väärtuslikud on programmeerimisoskused – ka bioteadustes,“ räägib Jana.
Põhjalik töö Excel failidega lihvis kõvasti ka Jana oskusi suurandmeid graafikutena kuvada.
Suur ettevõte, globaalne võrgustik
Jana kinnitab, et praktika pakkus talle väga väärtuslikku kogemust. Iga tudeng peaks tema arvates vähemalt ühe praktika õpingute jooksul läbima, kuna see on hea võimalus, et saada jalg ukse vahele töömaailma sisenemiseks. Praktika võib pakkuda võimaluse leida endale tulevane töökoht või anda mõista, mis sulle sobib või ei sobi.
Jana toob ausalt välja ka praktika varjuküljed. Kuna suurem osa praktikast toimus kodukontoris, ei saanud ta täielikult jälgida organisatsiooni toimimist tervikuna. Samas pakkus kaugtöö paindlikkust ja mugavust, mida ta hindas.
Samuti oli tema töö vaid üks osa suuremast protsessist, mistõttu oli keeruline hinnata selle vahetut mõju ettevõtte igapäevategevusele. Küll aga teab ta, et tema koostatud analüüse kasutatakse järgmiste sammude planeerimisel keskkonnamõju vähendamiseks.
Mida see kogemus õpetas?
Jana praktika näitab, et:
- ülikoolis omandatud teadmised on päriselt rakendatavad;
- programmeerimisoskused annavad tugeva eelise;
- bioteadused ja andmeanalüüs käivad käsikäes;
- jätkusuutlikkus ei ole pelgalt loosung, vaid mõõdetav ja juhitav protsess.
Kui oled tudeng või alles mõtled, kuhu edasi õppima minna, tasub teada: praktika ei ole lihtsalt õppekava osa. See võib olla esimene samm päris vastutuse ja reaalse mõju suunas.
Kogemusloo aitas Janal kirjasõnasse valada TÜMRI projektijuht Teele Eensaar.
