„Minul oli aastaid tagasi võimalus minna pikemaks ajaks välismaale. Otsustasin jääda Eestisse, mis oli hiljuti vabaks saanud, sest minu jaoks oli oluline teha midagi kohapeal. Minu arvates on Tartu Ülikool võrreldes teiste Eesti ülikoolidega kõige parem koht, kus töötada. Olen Tartu Ülikooli patrioot,” räägib mikroobigeneetika professor Maia Kivisaar, kes on töötanud Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis selle loomisest alates.
Maia Kivisaar lõpetas 1983. aastal Tartu Ülikooli bioloogia erialal. Ta kaitses 1992. aastal Tartu Ülikoolis doktoritöö molekulaarbioloogia erialal. Maia oli 1994. aastal lühiajaliselt järeldoktorantuuris Uppsala Ülikoolis.
Tartu Ülikoolis on Maia läbi teinud kõik karjäärimudeli astmed. Ta on töötanud nooremteadurina, teadurina, vanemteadurina, dotsendina ja 2008. aastast on mikroobigeneetika professor.
Professor töötab nagu mänedžer
Maia sõnul tegeleb professor paljude tööülesannetega ja ei saa tegeleda ainult ühe teemaga. „Tänapäeval peab professor olema nagu mänedžer. Professori tööülesanne on rahastuse leidmine, projektide kirjutamine, uute kontaktide loomine, teadusartiklite kirjutamine ja retsenseerimine ning õppetöö läbiviimine ja üliõpilaste juhendamine. Lisaks veel osalemine erinevates otsustuskogudes ja õppetooli juhtimine.”
Stressis bakterid pakuvad huvi
Maia sõnul on temal olnud võimalik ülikoolis tegeleda teemadega, mis on talle suurt huvi pakkunud. „Mina uurin bakterite evolutsioneerumise molekulaarseid mehhanisme stressitingimustes. Bakterid muteeruvad ja evolutsioneeruvad kiiresti stressitingimustes, kus rakkude kasv on pärsitud neile ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Selliste mehhanismidega on seotud näiteks antibiootikumidele resistentsuse teke või bakterite võime hakata lagundama keskkonnale ohtlikke tööstusjäätmeid. Kuna pseudomonaadid on üks kõige arvukamaid, looduses laia levikuga bakterirühmi, mille esindajad on võimelised asustama väga erinevaid elukeskkondi ja kohastuma kiiresti ebasoodsate keskkonnatingimustega, kasutame mudelorganismidena peamiselt mullabakterit Pseudomonas putida ja inimese oportunistlikku patogeeni P. aeruginosa. Osades uuringutes selgitame saasteaineid lagundavate kataboolsete operonide regulatsiooni ja uute kataboolsete radade evolutsioneerumist stressitingimustes ka looduslikel bakteritüvedel.”
Maia selgitab mutatsioonide molekulaarseid mehhanisme ja bakterite evolutsioneerumist stressitingimustes seoses spetsialiseerunud (potentsiaalselt vigutekitavate) DNA polümeraaside osalusega DNA reparatsiooniga kaasneval DNA sünteesil. Kuid eesmärgiks on ka laiema mutatsiooniprotsesse ja bakteripopulatsioonide evolutsioneerumisvõimet stressitingimustes mõjutava võrgustiku väljaselgitamine. Nende uuringute raames püütakse leida uusi mutatsioonisagedust mõjutavaid geene.
Osalemine olulistes projektides
Maia lisab, et lisaks alusuuringutele tegeletakse molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ka rakendusliku väljundiga projektidega, mille eesmärgiks on välja töötada mikroobsetel protsessidel toimivaid tehnoloogiaid, võimaldamaks efektiivsemalt lagundada keskkonda saastavaid ühendeid või näiteks bioleostada maakidest väärtuslikke metalle. „Nii osalesime hiljuti lõppenud RITA projektis „Metallide bioleostamine Eesti graptoliitargilliidist”, mille eesmärgiks oli selgitada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi võimalusi Eestis praegu kaevandatavate ja uute maapõueressursside säästlikuks kasutamiseks. Sellesse uurimistöösse olid kaasatud Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Geoloogiakeskuse erinevate valdkondade teadlased ja ettevõte BiotaTec.”
Maia räägib, et praegu on ta kaasatud rahvusvahelisse Horizon 2020 projekti SinFonia, mis tegeleb fluoroühendeid biosünteesivate Pseudomonas putida bakteritüvede konstrueerimisega, lähtudes sünteetilise bioloogia võimalustest. Projekti juhtpartner on Taanist ja kokku osaleb projektis 13 partnerit erinevatest Euroopa riikidest.
Vaba aeg möödub vilistlaskooris
Vabal ajal meeldib Maiale laulda Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskooris, lugeda raamatuid ja käia erinevates trennides. „Liikumine on oluline. Võimaluse korral käin trennides 5-6 korda nädalas, nüüd koroona teise laine haripunktil kahjuks küll vähem. Pärast trenni on hea enesetunne.”
Maia lisab, et alustas märtsikuust jalgsi tööle tulemisega igal hommikul. „Saan mõelda oma mõtteid ja liikumine mõjub tervisele hästi. Kui kogu aeg on nii kiire, siis kõndides saab hästi jälgida, kuidas loodus on muutunud.”
Teaduspreemiad ja tunnustused
- Riigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli „Bakterigenoomi mutagenees-adaptatsioonimehhanism keskkonna stressi tingimustes” eest, 2005
- Riigi teaduspreemia kollektiivi liikmena, 1992
Käesolev lugu on sarjast, kus tutvustame TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudis töötavaid professoreid.
Loo autor: Kaidi Koort
