„Teadustöö on suurel määral kutsumus, mida pole mõtet teha tavalise palgatööna. Peab olema soov teha teadust. Hoolimata kõikidest selle elukutsega seotud raskustest on see ainuke koht, kus saab avastada uusi asju ning avardada kogu inimkonna arusaamist ja maailmapilti,” arvab Priit Jõers, kes töötab Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis dotsendi ametikohal.
Priitu intervjueeris instituudi kommunikatsioonispetsialist Kaidi Koort.
Te töötate Tartu Ülikoolis üldise ja mikroobibiokeemia dotsendina. Millega üldise ja mikroobibiokeemia dotsent täpsemalt tegeleb?
Dotsendi ametikohal tegelen nii õppe- kui ka teadustööga. Annan üliõpilastele teoreetilisi ja praktilisi kursusi nii eesti kui ka inglise keeles. Teaduse poolelt olen Tartus ja Eestis üks vähestest, kes kasutab harilikku äädikakärbest (Drosophila melanogaster’it) kui laboratoorset mudelorganismi. Olen äädikakärbest kasutades avastanud üllatuslikud seosed mitokondriaalse DNA stabiilsuse ja suhkruhaiguse vahel. Kõigile on teada, et DNA ei eksisteeri rakutuumas nii-öelda paljalt, vaid on seotud sadade erinevate valkudega. Sama kehtib ka mitokondriaalse DNA kohta, kuigi sellise kromatiini kohta on palju vähem teada. Kasutades minu poolt üles ehitatud transgeenset süsteemi, mis võimaldab harilikus äädikakärbses mõjutada mitokondriaalseid DNA-valkkomplekse, avastasin, et selliste muutuste tulemusena kaob nendel võime tarbida suhkruid ja tekib seisund, mis on väga sarnane suhkruhaigusega inimestel. See ootamatu avastus on avanud täiesti uue peatüki selle laialt levinud ainevahetushaiguse tekkepõhjuste otsimisel.
Mitu aastat olete töötanud Tartu Ülikoolis?
Olen seotud Tartu Ülikooliga 2003. aastast ja alustasin teadurina. Olen töötanud Tartu Ülikoolis seitseteist aastat ja algusest peale TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudis.
Kuidas saite Tartu Ülikooli töötajaks?
Mind huvitas nii-öelda roheline bioloogia juba kooliajal. Minu perekonnal on olnud õnne omada suvilat Lahemaal, kus veedetud suved möödusid puutumata loodusega keskkonnas mere, metsa ja järve vahel. Sealt tärkas ka minu huvi eluslooduse vastu. Ülikooli minnes oli selge, et soovin õppida bioloogiat. Nii-öelda valge bioloogia valisin hiljem tõenäoliselt seetõttu, et mind mõjutasid vanemad üliõpilased ja huvitavad õppejõud. Mulle jäid hästi silma TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professorid, kelle seast oli mitmetel tollel ajal haruldane kogemus lääne ülikoolidest.
Mis motiveerib tegema teadustööd ja töötama Tartu Ülikoolis?
Teadustöö on suurel määral kutsumus, mida pole mõtet teha tavalise palgatööna. Peab olema soov teha teadust. Hoolimata kõikidest selle elukutsega seotud raskustest on see ainuke koht, kus saab avastada uusi asju ning avardada kogu inimkonna arusaamist ja maailmapilti. Samuti on minul karjääri jooksul välja kujunenud kindel veendumus, et teadus- ja õppetöö peavad olema ühendatud, seda eriti eksperimentaalteadustes. Ei saa anda heal tasemel õpet, kui me ei tee heal tasemel teadust. Sellisel juhul kannataks kohe õppetöö kvaliteet.
Tartu Ülikool otsustas Teile anda aumärgi. Millised on muljed seoses aumärgi saamisega?
Muljed on loomulikult positiivsed. Hea tunne on, kui ülikool leiab, et sa oled teinud tööd hästi. See oli minu jaoks üllatav, et sain aumärgi.
Mida tähendab Teie jaoks Tartu Ülikool?
Tartu Ülikool on Eestis unikaalne ülikool, olles meie riigi ainuke universitas.
Eestis on ka teisi häid ülikoole, kuid neid eristab Tartu Ülikoolist teatud kitsam suunitlus. Paljude erinevate erialadega tegelevate inimeste kontsentreerumine ühte kohta annab Tartu Ülikoolile oma aura ehk Tartu vaimu, mida on raske sõnadega kirjeldada, kuid mida kõik siin tajuvad. Minu erialal on Tartu Ülikool ka väga tugev teadusülikool, seda eriti võrreldes oma saatusekaaslastega Ida-Euroopas. Tartu Ülikool annab häid võimalusi eneseteostuseks.
Millega tegelete vabal ajal?
Kuigi teadustöö ei saa kunagi otsa, siis tuleb vahel võtta aega ka puhkuseks. Mulle meeldib vabal ajal jalutada looduses ja matkata. Näiteks Lõuna-Eesti metsades ja Lahemaal. Olen ajaloohuviline, sest minu veendumuse kohaselt peab tänaste, meid suunavate protsessidest arusaamiseks mõistma seda, kuidas nad alguse said. Seepärast meeldib mulle lugeda ajalooteemalisi raamatuid ja kuulata taskuhäälinguid ehk podcaste.
Haridustee
- Tartu Ülikooli bioloogia ja geograafia teaduskonnas doktoriõpe, 2000-2005
- Tartu Ülikooli bioloogia ja geograafia teaduskonnas magistriõpe, 1998-2000
- Tartu Ülikooli bioloogia ja geograafia teaduskonnas bakalaureuseõpe, 1994-1998
Teaduspreemiad ja tunnustused
- Tartu Ülikooli aumärk, 2020
- Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi 2019. aasta parim õppejõud, antud välja 2020
- Personaalne uurimistoetus Eesti Teadusagentuurilt, 2015-2018
- Uurimistoetus Eesti Teadusagentuurilt ERMOS programmi raames, 2013-2014
- Järeldoktorantuuri grant Soome Teaduste Akadeemialt, 2010-2012
- Järeldoktorantuuri grant Ecogene, 2008-2009
