Teadlasest ettevõtja: “Eesti rannikuvetes leidub unikaalset punavetikat!”

Toome teieni intervjuu ettevõtte Vetik OÜ ühe asutaja ja eestvedaja Tanel Ilmjärvega. Tanel Ilmjärv on lõpetanud Tartu Ülikoolis geenitehnoloogia bakalaureuse- ja magistriõppe, pooleli on doktoriõpe molekulaar- ja rakubioloogia õppekaval geneetika erialal.

Selles intervjuus räägime nii Taneli enda jõudmisest ettevõtluseni kui ettevõtte Vetik OÜ tegevusest punavetikate uurimisel.

2017. aastal alustas tegevust punavetika väärindamisega tegelev ettevõte Vetik OÜ. Tegemist on väikese start-up ettevõttega, Tartu Biotehnoloogia Pargi inkubandiga, mis koondab viis inimest, kellest nii mõnedki on TÜMRI (TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut) vilistlased. Ettevõtlusega tegelevad nad siiani muude tegemiste kõrvalt.

Ettevõtte tegevus sai alguse Taneli kodukandist Saaremaalt, kui tekkis juurdepääs suurele kogusele merevetikale, agarikule (Furcellaria lumbricalis), millele vajadus maailmaturul kujunenud olukorra tõttu hääbus. Saaremaal ja Hiiumaal on alates 1960-ndatest aastatest tegeletud punavetika püügiga ja selle tooraine kasutamisega marmelaadi tootmisel. Agarik on mustjat värvi toiduks kõlbmatu punavetikas, mida leidub Kassari lahes tööstuslikult kasutatavas koguses. Sellises hulgas mujal maailmas agarikku ega ka teisi looduslikult kasvavaid punavetikaid ei leia.

Agariku püüdmine toimub traalides ja seda peamiselt kevad-suvisel perioodil, kuna vetika säilitamine toimub päikese käes kuivatamise teel.

Vetik OÜ on keskendunud punavetika täielikule väärindamisele. Peamist rõhku on siiani pandud punase pigmendi fükoerütriini eraldamisele ja selle kasutusvõimaluste selgitamisele. Kui alguses oli ettevõttel plaan suunduda biotehnoloogia sektorisse, siis üsna pea sai selgeks, et sellise puhtusastmega pigmenti, mida antud sektor vajaks, ei suuda nad hetkel agarikust välja puhastada. Järgmise sihina võeti ette kosmeetika- ja toiduainetetööstus, kus on jõutud küll esialgsete prototüüpideni, kuid täiendav arendus käib veel pigmendi puhastamise ja selle stabiilsuse tõstmise suunas.

Lisaks pigmentidele sisaldavad vetikad väga huvitavaid komponente, näiteks taimede kasvu soodustavaid hormoone, mille eraldamise ja rakendamise võimaluste selgitamiseks otsib ettevõte teadusrahastust. Konkurents on igal suunal kõrge, mistõttu on vaja leida see miski, mis Eesti väiketootjat võiks teistest eristada.

Kuigi ettevõtte osanike varasem teadustöö suund on võimaldanud ette võtta innovaatilise ja teadusmahuka arendustöö, siis toodete ja tootmise arendamine on ikkagi uus valdkond, mis on võtnud esialgsest hinnangust enam aega.

Ettevõtte arendamiseks on abi, informatsiooni, suunamist ja kontakte saadud nii välisriikidest kui Eesti Maaülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Tartu Ülikooli teadlaselt. Konsulteeritud on kõigiga, kes Eestis vetikaid varem uurinud on. Taneli sõnul on teadlased olnud enamasti abivalmis ja heatahtlikud.

Hetkel osalebki ettevõte rahvusvahelise ERA-Net võrgustiku projekti taotluses, et töötada välja vetika väärindamisvõimalusi. Taotluse menetlus ei ole lõppenud, rahastamisotsused peaksid selguma suvel.

Vaatamata suhteliselt lühikesele tegutsemiseale on ettevõte juba saanud toetust mitmesugustelt rahastajatelt, üheks olulisimaks peetakse 2018.a. Prototroni konkursi võitu, kus osales 287 alustanud ettevõtet. 

Intervjuu lõpetuseks küsisime Tanelilt, kas ülikooliõpingud on tema ettevõtlusega alustamist toetanud. Taneli arvates mitte ülemäära palju. Ta on küll ülikoolis olles läbinud mõned ettevõtluskursused, kuid ettevõtlusega alustades tuleb kõik etapid otsast lõpuni läbi käia ning uut on sellel teel igas sammus. Tanel toob võrdluse laboritööga – sa võid küll teada katse protokolli, kuid esimest korda katset planeerides ja läbi viies tuleb kõik etapid ise endale selgeks teha ja selgeks saada. Alustamist puhtalt lehelt võtab ta seetõttu üsna loomuliku asjade käiguna.

Kui aga uurisime teistpidi, kas ettevõtlusega tegelemine on aidanud Tanelit tema doktoriõpingutes, kõlas kiiresti jaatav vastus. Ettevõtluses tegutsemine on juurde toonud palju julgust, pakkunud igakülgset enesearengut, avardanud maailmapilti ning viinud kokku teistsuguste inimestega. Doktorant on reeglina oma doktoritöös fokusseerunud kitsale (baasteaduse) valdkonnale, ettevõtlus arendab inimeses aga väga mitmekülgseid oskusi. 

Intervjuu viisid Tanel Ilmjärvega läbi Teele Eensaar (TÜMRI projektijuht) ja Ermo Leuska (TÜMRI kommunikatsioonispetsialist).

Päisefoto: Ruudu Rahumaru, 18.10.2018 Mentorcarousel (vasakult Vetik OÜ asutajaliige Tanel Ilmjärv ja Ajujahi tiimijuht Harri Tallinn)